Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nädal Kertu Ruusi pilgu läbi
Veel paar aastat tagasi pidasid Wall Streeti investeerimispankurid ennast universumi valitsejateks, nagu USA menukirjanik Tom Wolfe neid tituleeris. Mida rohkem tõusid panused, seda enam tõusid ka kasumid.
Kujutage ette, kui üks investeerimispanga juht oleks öelnud, et ärme mänguga kaasa lähe, naerame parem viimasena. Teda poleks naerjate ridades olnud, kuna ta oleks jäänud ilma oma boonustest ja töökohast.
Kahjuks juhtus keegi rumaluke lõpuks küsima, mis need "eluasemelaenudega tagatud võlakirjad" tegelikult väärt on. Või majalogud, mille ostmiseks igale töötule laenu anti. Selline küsimuseasetus oli finantsekspertidele ootamatu.
Tulemus on praeguseks teada. Sel nädalal otsustasid ka Morgan Stanley ja Goldman Sachs kuulekateks lasteks muutuda ning teatasid, et alluvad meeleldi suuremale kontrollile ja tulevikus "enam nii ei tee". Ja tuligi USA valitsus välja ettepanekuga võtta riigi kanda 700 miljardi dollari eest halbu kinnisvarainvesteeringuid. Saime teada, et ettevaatlikkus on rumalatele. Küll rahvarämps ostab lõpuks võlakirjarämpsu kokku, ilma et ta peaks kunagi teada saama, mis asi on derivatiiv. Sest vaadake, riskid olid investeerimispankadel ju tegelikult hajutatud - kuidas saaks valitsus alt vedada heausklikke pensionikogujaid ja süütuid väikeinvestoreid? Nüüd on valitsuse lubadus appi tõtata aktsiahinnad taas üles viinud ja õigustatud ootusi ei sobi petta.
Nüüd tuleb loota, et kellelgi ei tekiks teist rumalat küsimust, kas vabaturg ennast ikka õigustab. Et kui headel aegadel kasumeid välja võtnud turg ei suuda halbadel aegadel ise kahjusid kanda, kas siis ei peaks riik ettevõtteid rohkem reguleerima ja nende kasumeid ümber jagama?
Swedbanki Balti panganduse juht Erkki Raasuke esitas kolmapäeval "Äriplaani" konverentsil küsimuse, kas meilgi on ekslik positiivsus pidurdanud kohanemise algust. Ja tunnistas, et tema ettevõtte kohta käib see küll. Tuhka raputasid pähe teisedki, öeldes, et laienesid buumi ajal liig mõtlematult ja nüüd tuleb koondada.
Seevastu peaminister Andrus Ansip jäi truuks usule, et Eestil läheb hästi. Seda tõestas ta hoolikalt valitud statistikaga. Ettevõtjail tekkis seepeale küsimus, mis riiki see Ansip valitseb, ja mulle meenus üks vana raamat. Ettevõtjad on Marsilt, peaminister Veenuselt.
Võib-olla toob meid taas samale planeedile 2009. aasta riigieelarve, mille valitsus eile riigikogusse saatis. Rahandusminister Ivari Padar märkis, et järgmisel aastal on näha, kas 2,6% kasvu eeldanud eelarve ka täis tuleb. Ja tõesti, seda on järgmisel aastal päris kindlasti näha.