Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raha on vaid riigil
Eile varahommikul lõppes valitsuses lahing järgmise aasta riigieelarve üle. Järgnevatel kuudel jätkub sõda juba riigikogus ning mitte enam koalitsioonipartnerite ringis. Karta võib, et järgnevad lahingud muutuvad veelgi verisemaks.
Hoolimata raskest majandusseisust on järgmise aasta eelarve tehtud ülemäära optimistlik. Esiteks jagatakse plaanide kohaselt ligi miljardi krooni võrra enam raha, kui sisse tuleb. On vist jäetud arvestamata sellega, et kulusid on kõvasti lihtsam ja täpsem prognoosida kui tulusid. Seda eriti praegusel ajal, kus juba nädala või paari pikkuse prognoosi tegemiseks pead olema hiromant, aastastest prognoosidest rääkimata. Eelarveid aga koostada tuleb. Seetõttu on ainuke võimalus olla tulude prognoosimisel äärmiselt konservatiivne. Juhul kui raha hakkab paremini sisse voolama, pole kulude juurdetekitamine ju suur probleem.
Sestap pean murettekitavaks riigieelarve suurust, mis on 2009. aastal prognoositud ligi kümnendiku võrra käimasolevast suuremaks. Palju on selliseid firmasid, mis julgevad oma kulusid nii palju suurendada?
Kui tarbimist hindab riik järgmisel aastal konservatiivselt ning loodab, et käibemaksu laekub eelarvesse sama palju kui tänavu, siis sotsiaalmaksu laekumine peaks kosuma tervelt 10% . See tähendab, et oodatakse palgatõusu ja töötuse püsimist madalal tasemel! Aga hea, kui keegi suudab veel endiselt optimistlik olla.
Selle eelduseks on kümne protsendine palgatõus ja töötuse püsimine praegusel tasemel.