Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kanadast leiti Maa vanimad kivimid

26. september 2008, 11:55

Teadlased on leidnud Kanadast kivimeid,
mille vanuseks dateeriti 4,28 miljardit aastat. See on 250 miljonit aastat
rohkem senisest rekordist.

Maa moodustus ümber Päikese tiirelnud gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,55 miljardi aasta eest. Materjali koondumisel vabanes palju soojust, mistõttu oli varane Maa sulanud olekus. Seetõttu sai toimuda gravitatsiooniline diferentseerumine. Raske raud ja nikkel kogunesid tuuma, seda ümbritseb raskematest elementidest rikastunud vahevöö ning kõige peale kergematest elementidest maakoor.

Maakoor aga ei püsi ühesugusena, vaid teiseneb pidevalt. Vulkaanid tekitavad uut maakoort juurde, samas kannab vesi murenenud materjali minema meredesse, kus see lõpuks subduktsioonivööndite kaudu tagasi vahevöösse sukeldub. Seetõttu on väga vanad maakoore fragmendid haruldased ja väikse pindalaga. Senised kõige vanemad leiud ulatuvad nelja miljardi aastani ning paiknevad nad peamiselt Kanadas ja Austraalias. Eestile kõige lähemad väga vanade kivimite leiukohad asuvad Ida-Soomes ja Karjalas, mis on ühtlasi vanimad Euroopas.

2001. aastal leidsid geoloogid Hudsoni lahe idakaldalt Kanada Quebeci provintsist paljandi, mis kuulub Nuvvuagittuqi rohekivimite vööndisse. Paljandist võeti proovid, et neid laboris uurida. Kivimeis üliväikses koguses leidunud samaariumi ja neodüümi isotoopide alusel läbiviidud dateering andis proovide vanuseks 3,8-4,28 miljardit aastat.

Vanima dateeringuga kivimtüüpi nimetavad geoloogid amfiboliidiks. Tegemist on musta värvi sätendava kivimiga, mis on tekkinud kunagistest vulkaanilistest kivimitest sügaval maakoores kõrge rõhu ja temperatuuri käes ümber kristalliseerudes. Seniseks rekordiomanikuks oli Kanada kirdeosas paljanduv Acasta gneiss. Ka gneiss on moondekivim, mida iseloomustab vöödiline välimus (väga levinud ka Eesti rändkivide seas). Erinevalt amfiboliidist ei ole gneisi puhul koostis määravaks tunnuseks.

4,28 miljardit on küll suurim vanus, mis Maa kivimite puhul kunagi mõõdetud, kuid see kehtib vaid kivimite kohta. Mineraalid, millest kivimid koosnevad, võivad olla veel vanemad. Näiteks Lääne-Austraaliast on leitud tsirkooni kristalle, mille vanuseks on 4,36 miljardit aastat. Need kristallid on nooremate kivimite koosseisus, mis tähendab, et tsirkooniterad on lähtekivimist välja murenenud, setetena teise kohta kandunud ning setete mattudes ja kivistudes uue kivimi sisse sattunud.

Nuvvuagittuqi kivimite leiust andsid Richard Carlson Carnegie’ uurimisinstituudist ja Jonathan O’Neil McGilli ülikoolist teada 25. septembril ilmunud ajakirja Science numbris.

„Nii vanade kivimite leidmine annab meile pretsedenditu võimaluse varase Maa kujunemisloo tundmaõppimiseks,“ kommenteeris leidu Carlson.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. December 2008, 21:05
Otsi:

Ava täpsem otsing