Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad tervitavad maksupiiri mõtet
Kolmapäeval konverentsil "Äriplaan 2009" esinenud valitsusjuht Andrus Ansip esitles seda ideed kui üht võimalust majanduslangusega võidelda. Tema hinnangul peaks maksustatama sotsiaalmaksuga aastatulu veerand miljoni kroonini.
Selline ettepanek ja sama summa leidub töögrupi Tark Eesti suve hakul esitletud majanduse päästmise programmis. Mitmed arvavad, et mõte pärineb infotehnoloogia sektorist, kus hästitasustatud tööjõu toomine Eestisse oleks väga vajalik.
Töögrupi liikme, tarkvarafirma Helmes juhi Jaan Pillesaare sõnul ei teeniks ülempiiri kinnitamine siiski vaid IT-firmade huve. "Sellisest maksumuudatusest võidavad kõik "tarkade teenuste" valdkonna töötajad, kus on suhteliselt kõrge palgaga erialaspetsialistid - advokaadibürood, arstid, pangad, insenerid, arhitektid, reklaamibürood, meedia, laborid, ka riigiasutused, kuna see vähendaks eelarvet," loetles ta.
"Kui on näha, et tuleb kulusid koomale tõmmata, siis on praegu kaks varianti - loobuda töötajatest või nõustuda kehtestatud sotsiaalmaksu ülempiiriga ja osa inimesi tööle jätta," lausus teine Targa Eesti rühma liige, varahaldusettevõtte Avaron juht Kristel Kivinurm-Priisalm.
Tema sõnul oleks tegemist kaugelevaatava otsusega - siin tegutsevad ettevõtted saaks tuua vajalikke spetsialiste väljast, samas võiks sotsiaalmaksu ülemmäär osutuda atraktiivseks välisinvestorile, kel on huvi Eestis tegutseda. Samuti motiveeriks see ettevõtjaid, kes seni väljast kvaliteetset tööjõudu hankides on kasutanud nn OÜ-skeeme - ostes teenust selleks spetsiaalselt loodud ettevõttelt, jättes riigi maksukroonidest ilma.
Trigon Capital Grupi suuromanik Joakim Helenius on maksu ülempiiri kindel pooldaja. "Kuna Eesti soov on saada kõrge tootlikkusega majandust, siis on suur vajadus kõrgetasemeliste spetsialiste ja juhtide järele," ütles ta. "See oleks väga tark otsus, sest muudaks lihtsamaks neid inimesi siia tuua ja mõjuks majanduse arengule positiivselt," lisas Helenius. Eesti suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatusse kuuluva investeerimispankur Rain Lõhmuse sõnul soodustaks sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine ka finantsasutuste tööd. Tippfondijuhtide tasud võivad ulatuda paari miljoni euroni aastas.
"Ütleme ausalt - kui me tahame siia meelitada näiteks mõnda spetsialisti Londonist, siis kõvema kvaliteediga tegijad tahavad aastas saada 10 miljonit krooni või rohkem. Ja seal mängib see sotsiaalmaks juba üht-teist rolli," kinnitas ta.
ASi Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi teatel aitaks säärane käik tööjõuturgu elavdada.
"See aitaks tuua meile kõrgepalgalisi töötajaid ja konkureerida sektorites, kus töötasud suuremad," ühines ta mitmete oma kolleegide seisukohaga.
Ka tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi kinnitas, et kõrge sotsiaalmaks on takistuseks ja see puudutab tööstusettevõtteid laiemalt. Nii Reformierakond kui ka IRL on valmis teema sügisel riigikogus tõstatama, kuid rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi ei pannud selle seaduseks saamisele väga suuri lootusi. "Kaheldamatult võetakse see mõte vastu suure klassiviha või tõrjuva ükskõiksusega. Aga selliseid asju tuleb meil praegu majanduses tegema hakata," lisas Ligi.
Sotsiaaldemokraadid peavad maksu ülempiiri mõtet ebaõiglaseks.
"Kui ärimehed sellest räägivad, siis ma olen öelnud, et see on omakasupüüdlik. Sotsiaalkindlustuse mõttes lapsik," kommenteeris riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor sotsiaalmaksule ülempiiri seadmist. Teatavasti koosneb sotsiaalmaks kahest osast - 20% pensionikindlustus ja 13% ravikindlustus. Nestori sõnul oleks mõttekas ülempiir kehtestada küll riiklikule pensionikindlustusmaksele, ent siis peaks tulumaksu arvestamisel lisama täiendava astme.
Kuigi majandusteadlane Andres Arrak pooldab sotsiaalmaksu ülempiiri seadmist, tundub talle kohati, et Reformierakond rebib head ideed kontekstist välja ega oska neid esitleda.
Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Arrak leidis, et üksikuid ideid välja loopida pole põhjust. "Ansipi häda, ja üldse Reformierakonna häda, ongi selles, et sageli käiakse õigeid asju välja huupi. Nagu tulistataks puusalt," ütles ta.