Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjaks, mitte riigitööle
Kui 2008. aasta kevadel viis Saar Poll majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimisel läbi keskmiste ja väikeettevõtete uuringu, näitasid tulemused positiivseid nihkeid: ettevõtlus väljaspool Tallinna oli jalad alla saanud, sisse olid seatud head suhted klientidega, rahul oldi toodete-teenuste kvaliteediga, juhtimine oli muutunud kompetentsemaks, juhid ise haritumateks. Samuti kinnitas uuring fakti, et Tallinnal on ettevõtluses juhtiv roll - nt enim (40%) eksportivaid ettevõtteid tegutses siin.
Muidugi ei olnud kõik vaid positiivne - osa ettevõtteid oli orienteeritud majandustõusu aastatel suuresti siseturule. Et majanduslik langus toob arengutesse korrektiive, on igati loogiline. Tallinna innovatsioonistrateegia aastateks 2009-2013 määratleb võtmevaldkondadena infotehnoloogiat, mehhatroonikat, meditsiinitehnoloogiat (sh biotehnoloogia), loomemajandust, merendust ja logistikat ning finantsteenuseid. Oleme veendunud, et just need teadmistepõhised valdkonnad on pealinna ja kogu Eesti majanduse arengumootorid.
Tõstame esile kaks suunda. Esiteks inimeste arendamine, sest innovatsioon saab alguse headest ideedest inimeste peades. Riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustus on luua tingimused, et sellised inimesed esile tuleksid ning areneksid. Just seepärast on kavas suunata suhteliselt suured summad kvaliteetse tööjõu koolitamisele, alustades rahvusvahelistest stipendiumitest üliõpilastele kuni olemasoleva know-how jagamiseni ettevõtjatele.
Teine oluline suund on koostöö arendamine teadusasutuste ja ettevõtetega kui ka ettevõtetevaheline koostöö. Olukorras, kus tipptasemel seadmed maksavad hiigelsummasid, on ettevõtetel mõttekas koopereeruda, nagu ka turuinfo hankimisel, ekspordikanalite sissetöötamisel jne. Iga ettevõtteni info võimalustest ei jõua, seepärast on oluline erialaliitudes osalemine. Kahjuks näitas eelpoolmainitud uuring liitudesse kuuluvate ettevõtete väikest langust.
Ehkki ettevõtjat ei võeta enam ärastaja sünonüümina, püüab suur osa noori suunduda mugavale riigitööle kui hakata ettevõtjaks. Kahtlemata on parim kanal kool, kuid alahinnata ei tohi ka suuremate ürituste, nt ettevõtluspäevade osatähtsust. Sel aastal 5. korda toimuv Tallinna ettevõtluspäev 9. oktoobril püüab jõuda erinevate sihtgruppideni - nendeni, kes alles hauvad arglikke mõtteid ettevõtlusest, kuni suurte tegijateni.
Autor: Jaanus Mutli