Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Marrandi: Keskerakonda võidi varjatult rahastada
Riigikogus korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjoni esimees Jaanus Marrandi ütles aripaev.ee-le: "Loomulikult võib seda käsitleda kui erakondade varjatud rahastamist." Samas tõdes poliitik, et tegemist võib olla olukorraga, kus juriidiliselt on kõik korras, olukord aga tekitab temas siiski tunde, et tegemist oli erakonna varjatud rahastamisega.
Kas skeemi kohta võiks ka uurimist alustada, jätab Marrandi uurijatele või prokuratuurile otsustada.
"Kui sihtasutus annab välja ajalehte ja paikneb samas kontoris, kus on ka Keskerakonna kontor, võib lugeda küll, et see sihtasutuse raha teenib erakonna huvisid ja propageerib ühe erakonna vaateid," rääkis Marrandi ning lisas, et Kesknädalat võib võtta väga selgelt kui erakonna lehte
Teisalt rääkis Marrandi, et Keskerakonna juhtum ei ole midagi ainulaadset ja erakorralist. "Tegelikkuses on see teema ikka märkimisväärselt laiem, juba eelmine õiguskantsler juhtis sellele tähelepanu."
Kui palju on neid ärimehi, kes rahastavad erakondi puhtalt maailmavaatelisel alusel ja kui palju on selles ikkagi sellist kasusoovi, seda võib ainult oletada, ütles Marrandi. "Neid probleeme on ilmselt ka teistel erakondadel," lisas ta.
Marrandi arvates on käesolev juhtum hea näide selles, et erakondade rahastamise seadust tuleks muuta. "Ma arvan, et igal juhul me võtame selle teema käsitluse alla," kinnitas ta.
Marrandi sõnul pole midagi muutunud seetõttu, et suurimad fraktsioonid - Reformierakond ja Keskerakond - saavad kõige rohkem toetusi, just nendel on suurimad ning kalleimad kampaaniad ning just nemad on olnud ka täiendavate regulatsioonide kehtestamise vastu.
Reformierakonna peasekretär Kristen Michali väitel ei ole Marrandi jutt tõsi: Reformierakond pole erakondade rahastamise täiendava reguleerimise vastu. "Reformierakond on erinevaid ettepanekuid teinud pika aja vältel. Üks ettepanek on erakondade valimistevahelise rahastamise kontroll ehk tuludekontroll," ütles Michal. Tema sõnul juurutatakse neid ideid juba poolteist aastat. Kui erakond ei taha oma sissetulekuid selgitada, võiks maksuamet asja kontrollida.
Michali on erakondade rahastamise täiendavate regulatsioonide kehtestamine pidurdunud endise õiguskantsleri Allar Jõksi tõttu. Reedeses Äripäevas ilmunud artiklit Keskerakonna rahastamise peitmist sihtasutuse abil Michal ei kommenteerinud.
Korruptsiooniga on tegemist juhul, kui avalikku võimu tarvitatakse kellegi isiklikul eesmärgil. Sihtasutusele ülekannete tegemine ei ole iseenesest keelatud. Konkreetsele juhtumile hinnangu andmiseks puuduvad andmed ja see ei olegi JM pädevuses - õigust mõistab kohus.
Erakondade rahastamise läbipaistvuse probleemidele on tähelepanu juhtinud nii õiguskantsler kui Euroopa Nõukogu.
See väide ei vasta tõele, kuna Eesti seadus ei luba ettevõtetel erakondi rahastada. Erakondi rahastatakse riigieelarvest ning leidub ka füüsilistest isikutest annetajaid. Teiepoolne küsimus on ajendatud kollasest ajalehest Äripäev. Alles kevadel andsin ma sellele küsimusele ammendava vastuse. Nüüd aga on nad (Äripäev - toim) kopeerinud seda sama artiklit, püüdes sellega varjata riigieelarve probleeme ja lahvatanud spiooniskandaali.