Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väiksed lapsed õpivad kiitusest paremini

29. september 2008, 13:13

Kaheksa-aastaste laste õppimisstrateegia
erineb radikaalselt kaheteistaastastest ja täiskasvanutest. Kaheksa-aastased
õpivad eelkõige positiivsest tagasisidest (kiitusest), samal ajal kui negatiivne
tagasiside pole kuigi efektiivne. Kaheteistaastased suudavad negatiivset
tagasisidet paremini töödelda ning kasutavad seda mehhanismi oma vigadest
õppimiseks, nagu ka täiskasvanud.

Erinevust õppimisstrateegiates näitasid käitumist uurivad teadlased uurimuses, milles kinnitati kaheksa-aastaste laste ebaproportsionaalselt kehva vastust negatiivsele tagasisidele. Seda vahet on võimalik magnetresonantstomograafi vahendusel ka ajus näha, avastasid arengupsühholoog Eveline Crone ja tema kolleegid. Vastavad piirkonnad asuvad ajukoores, kirjutas Science Daily.

Kaheksa- ja üheksa-aastastel lastel reageerivad need ajuosad positiivsele tagasisidele tugevasti, negatiivsele tagasisidele aga ei järgne peaaegu mingit reaktsiooni. 12- ja 13-aastastel lastel, samuti täiskasvanutel, on olukord vastupidine. Nende aju kontrollkeskused aktiveeruvad negatiivse tagasiside järel palju tugevamini kui positiivsele tagasisidele.

Crone kasutas magnetresonantstomograafi uuringut kolme erinevasse vanuserühma kuuluvate katsealuste ajude uurimiseks: 8-9 aastased lapsed, 11-12 aastased lapsed ning 18-25 aastased täiskasvanud.

Tulemus üllatas ka teadlasi. „Arvasime, et 8-aastaste aju reageerib täpselt samamoodi kui 12-aastastel, võib-olla pisut nõrgemini. Lapsed peavad väga palju õppima, seega võib antud uurimus olla oluline 8- ja 12-aastastele lastele erineva õpetamisstrateegia väljatöötamisel,” ütles Crone.

Mõlemas vanuserühmas lastele ja täiskasvanutele anti magnetresonantstomograafi all ülesandeid, mis seisnesid seaduspärasuste avastamises. Kui nad lahendasid ülesande õigesti, ilmus ekraanile linnuke, muidu aga rist. Seade näitas, millised ajuosad olid aktiveeritud.

Crone võrdles magnetresonantstomograafi tulemusi olemasolevate teadmistega laste arengust: „Kirjandusest selgub, et väiksed lapsed reageerivad kiitusele paremini kui karistusele. See võib tuleneda asjaolust, et millegi valesti tegemisest on raskem aru saada kui millegi õigesti tegemisest. Vigadest õppimine on keerukam kui sama tegevuse kordamine.”

Kas erinevus tuleb kogemuste hulgast või aju arengu eripärast? Praegu vastust ei teata. „Sellisel tasemel aju-uuringuid on läbi viidud vaid kümmekond aastat,” ütles Crone. „Ning vastuseta küsimusi on veel palju. Ilmselt on siinkohal tegemist kombinatsiooniga aju küpsemisest ning kogemustepagasi kasvamisest.”

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. October 2008, 09:28
Otsi:

Ava täpsem otsing