Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kindatest Eesti tehnoloogiaga
Maailmas kasutatakse igal aastal üle 40 miljardi looduslikust kummist kummikinda. Samuti võib miljardites kokku lugeda kondoome ja lutte.
Paraku tekitab osa looduslikus kummis leiduvaid valke inimestel allergiat, mille sümptomiteks on nõgestõbi, ekseemid, higistamine ja sügelus. Lateksiallergia esineb maailmas umbes 15 protsendil meditsiinitöötajatest, tavapopulatsioonis on seda umbes ühel inimesel sajast.
Seetõttu on nii USAs kui ka Euroopas nõutud, et meditsiinis kasutatavaid kindaid testitaks lateksiallergeenide suhtes.
Eelmisel nädalal jõudis Tartu biotehnoloogiafirmani Quattromed teade, et maailma mõjukaim, USA standardiseerimiskogu ASTM International on kehtestanud uue standardi kummitoodetes lateksi allergeenide testimiseks, mis põhineb Quattromedi välja töötatud FITkit testimistehnoloogial.
"Siit samm edasi oleks jõuda standardini, mis kehtestab tingimused USAsse imporditud kummikinnastele, et need oleks testitud meie tehnoloogial põhineva testmeetodiga," ütles Quattromedi müügi- ja turundusjuht Hardi Tamm. Koostöö kõigi maailma juhtivate kindatootjatega on käimas ning see annab tema sõnul põhjust uskuda, et sinnamaani ka jõutakse.
Praegu on mitmel pool maailmas haiglatel nõue, et sisseostetavate kinnaste allergeenide sisaldus oleks määratud FITkiti tehnoloogiaga. Eesti tervishoiuasutused ei ole selle vastu huvi tundnud. Küll korraldas Eesti ravimiamet FITkiti testimist kasutades eelmisel aastal kindaturu uuringu.
FITkitiga on võimalik leida toodetest nelja levinumat lateksiallergiat põhjustavat allergeeni. Meetod on senikasutatutest tehnoloogiliselt erinev ning testi tundlikkus oluliselt suurem. Tamme sõnul sarnaneb testmeetod protsessidega inimkehas, mille käigus tuntakse ära allergeene.
Tehnoloogiani jõuti allergiliste inimeste veres leiduvaid antikehi uurides, sealt oli võimalik määrata valgud, mis on allergeensed.
Tamme sõnul on meetod üllatuslikult huvi pakkumas ka sünteetilisi kummitooteid töötlevatele ettevõtetele.
Nõue teha allergeenide testi kehtib praegu vaid kinnaste suhtes, kondoome ega lutte testima ei pea. Tamme sõnul paistavad kõrge allergeenisisalduse poolest silma aga hoopis laste õhupallid.
Autor: Villu Päärt