Orkaan Wall Street möllab Euroopas

Sirje Rank 30. september 2008, 00:00

Põhjuseks kahtlused, kas USA valitsuse 700 miljardit dollarit ikka suudab turge rahustada, ja selged märgid, et Euroopa ei jää finantsturu tormides sugugi immuunseks.

Kriis on nõudnud esimese ohvri Euroopa 20 suurima panga seast - Belgia Fortise, mille Luksemburgi, Hollandi ja Belgia valitsused otsustasid nädalavahetusel osaliselt riigistada. Panga tütarfirma haldab ka Eesti töötukassa varasid.

Eile kirjutas Prantsuse majandusleht Le Figaro, et teinegi Belgia pank Dexia, mis on maailma suurim laenuandja riikidele, on raskustes ja peab ellujäämiseks kapitali juurde hankima. Aktsia kukkus üle 25%.

Suure kukkumise tegi ka Briti Royal Bank of Scotlandi aktsia. Pank oli Fortise partner Hollandi suurpanga ABN Amro ülesostmisel, millest Belgia panga rahahädad alguse saidki. Fortis müüb nüüd osaluse ABN Amros uuesti maha ning saab Beneluxi riikidelt kapitalisüsti 11,2 miljardit eurot. Vastu saab iga riik 49% Fortise pangast oma riigis.

Briti pankade aktsiaid rõhus ka teade, et Suurbritannia valitsus on nüüd ühe suurema hüpoteeklaenupanga Bradford & Bingley uus omanik. Varem on valitsus riigistanud laenurahal tuginenud ärimudeliga hätta jäänud Northern Rocki ning korraldanud suurima hüpoteeklaenufirma HBOS liitmise konkurendiga Lloyds TSB. Omal jõul ei olnud pangal jätkamiseks lootust.

Teated 35 miljardi euro suurusest hädalaenust Saksa pangale Hypo Real Estate kukutasid Euroopa ühe suurema kinnisvaraprojektide finantseerija aktsiat eile üle 70%. Suur langus oli ka Taanis, kus paar panka on riigi abiga päästetud ja eriti hädas on kinnisvarasektorisse heldelt laenu andnud väikepangad. Swedbanki aktsia kukkus Stockholmis 16%, madalaimale tasemele 1997. aastast.

Ent halbu uudiseid jagus veelgi. Islandi valitsus teatas eile, et omandab 600 miljoni euro eest 75% riigi suuruselt kolmandas pangas Glitnir.

"Ilma valitsuse sekkumiseta oleks Glitnir mõne nädalaga pankrotti läinud. Niisama lihtne see ongi," ütles Islandi keskpanga juht David Oddsson eilsel pressikonverentsil. Pole saladus, et kõik Islandi suurpangad on tegutsenud riskantse, laenurahal põhineva ärimudeliga, mistõttu analüütikud ei välista, et uudistele tuleb lisa. Iseasi, kas 300 000 elanikuga riigil selleks vahendeid on.

Brüsseli mõttekoja CEPS direktor Daniel Gros hoiatab, et Euroopa pangad on liiga suured, et riigid üksi nende päästmisega toime tuleksid. Näiteks on Fortise kohustused kolm korda suuremad kui Belgia SKP ning Deutsche Banki kohustused enam kui 80% Saksamaa SKPst. Ühist kriisikava Euroopal selliste hiidude väljaaitamiseks ei ole.

USA on süsteemsele kriisile reageerinud süsteemse lahendusega ja näidanud, et kriisis tuleb toimida kiirelt ja otsustavalt. Euroopas jõuavad finantsturud kokku variseda, enne kui kõik rahandusministrid Brüsselisse kohale või mingi otsuseni jõuavad, kirjutas ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Munchau.

Kriisiplaani vajadust on Euroopa rahandusministrid arutanud, kuid seda, kes maksab, kui mitmes riigis tegutsev suurpank äkki abi vajab, pole paika pandud.

Grosi sõnul on Euroopa suuremates pankades kohustuste ja omakapitali suhe hapramgi kui USAs, vastavalt 35 Euroopas ja 20 USAs.

Hinge vaakuvasse Fortise gruppi kuuluv varahaldusfirma Fortis Investments Management haldab ka Eesti töötukassa vara, ent raha säilimine pole ohus, kuna raha asub füüsiliselt Eestis SEB pangas.

"Töötukassa vara ei ole Fortise bilansis ja juhul kui ka varahaldur peaks pankrotistuma, siis tema hallatavaid klientide varasid see ei puuduta," sõnas töötukassa finantsnõunik Ago Lauri. Ta lisas, et töötukassale pakub depoopanga teenust SEB ja varahaldurid teevad vaid tehingud SEBs hoitavate varadega.

"Fortis paigutab meie vara, aga see pole otseselt nende käes hoiul. Meie vara asub Eestis," kinnitas ka töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga. Ta lisas, et Fortise raskustesse sattumine on küll terav teema, kuid valitsuste abioperatsioon näitab, et tõsist panga hävimise riski siiski praegu pole.

"Fortise hallata me raha juurde ei anna, see on ammu otsustatud. Kaasame teise varahalduri," märkis Taliga. Oktoobri alguses loodetakse teiseks varahalduriks valitud Evli Bank Plc-ga lepingule alla kirjutada.

Rahandusministeerium on omakorda koostanud seadusemuudatuse, millega tahetakse võtta töötukassalt, haigekassalt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt õigus hallata oma reserve ja neilt ise tulu teenida.

Muudatuse eesmärk on jätta teenitud tulu riigieelarvesse, vara haldamine liiguks rahandusministeeriumi alla. "Meie sellega põhimõtteliselt nõus ei ole, nii need asjad ei käi," märkis Taliga.

Fortis Investments on viimasel ajal töötukassa vara haldamisel silma paistnud kahjumi teenimisega.

Kahe aastaga (juuli 2006 kuni juuli 2008) on Fortis suutnud 2,3 miljardi krooni töötukassa vara investeerimisest teenida vaid 9 miljonit krooni ehk 0,4% kasumit. Varasem tulu mängiti suuresti maha just viimase aasta aja jooksul, mil Fortis teenis töötukassa 2,3 miljardi krooni haldamiselt üle 60 miljoni krooni kahjumit.

Eelmisel aastal investeeris Fortis kolmandiku töötukassa varast USA turule. "Me pole Eesti töötukassa raha otseselt USA hüpoteeklaenude kriisiga seotud võlakirjadesse investeerinud," teatas Fortis siiski oma Londoni kontori kaudu.

Investeerimispank Fortis Investments on pidanud aga alates eelmise aasta algusest tänavu juunini USA rämpsvõlakirjade tõttu maha kandma ligi 40 miljardit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing