Süttimisalti väetiselao naabriks trügib graanulitsehh

Viimsi vallavanema Haldo Oravase sõnul taotles OÜ Tehnonord tänavu 5. veebruaril Viimsi vallavalitsuselt detailplaneeringu algatamist Muuga sadamas asuva väetiseterminali ASi DBT (ammooniumnitraat) krundi jagamiseks ja väetise (ammooniumsulfaadi) granuleerimise tehase ehitusõiguse määramiseks.

"2008. aastal jätkuvad läbirääkimised väetiste granuleerimistehase rajamiseks, samuti jätkuvad tehase projekteerimine ning planeeritava tehase kinnistu detailplaneeringu muutmine. Kõigi nende protsessidega soovime lõpule jõuda 2008. aasta lõpuks," seisab ettevõtte 2007. aasta majandusaastaaruandes.

Ometi ei ole OÜ Tehnonord seni Viimsi vallale peale keskkonnaalase eksperthinnangu ühtki muud detailplaneeringu algatamiseks vajalikku dokumenti esitanud.

"Volikogu keskkonnakomisjon on taotlust kolm korda läbi vaadanud ning kuulanud tehase esindajate ja projekteerijate selgitusi tootmisprotsessi kohta. Ehitada ei ole võimalik enne, kui on kehtestatud sellekohane detailplaneering ning seejärel saadud ehitusluba. Praegu kaalutakse alles sellise eesmärgiga detailplaneeringu algatamise õiguspärasust ja riske, mis võivad kaasneda tehase tulekuga Muuga sadama lääneossa," selgitas Oravas.

Viimsi vallavalitsuse keskkonnakomisjoni liikmed ei ole järjekordsest Muuga sadamasse planeeritavast tööstusest kuigivõrd huvitatud.

Septembri alguses koos käinud keskkonnakomisjoni liikmed tuletasid OÜle Tehnonord ja selle juhatajale Raivo Erikule meelde, et valla teemaplaneeringus "Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine - elamuehituse põhimõtted" on mustvalgelt kirjas: omavalitsusse ei ole lubatud rajada keemiatööstust ja -terminale või muid sarnaseid ettevõtteid, millega võib kaasneda vibratsioon, lõhn, õhusaaste, keskkonnarisk või muu keskkonnaprobleem.

Komisjon otsustas: "Detailplaneeringu taotlejal esitada komisjonile pädeva asutuse dokument, mis tõendab, et planeeritav tootmine ei liigitu Eesti seaduste mõistes keemiatööstuse alla."

Kuidas on firma tehase rajamist vallale reklaaminud?

"Selgitused on olnud suulised. Kirjeldatud on tehnoloogilist protsessi, mis on peamiselt väetise mehhaaniline kokkupressimine 40-50 kraadi juures. Seejärel aine granuleeritakse. Edasi toimub graanulite töötlemine. Tsehhi rajamise keskkonnaalases eksperthinnangus on öeldud, et töötlemine ei toimu keemilise protsessi abil. Omaette küsimus on, kas keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega, millega kaasneb seadusest tulenev kohustus koostada keskkonnamõjude strateegilise hindamise akt," mõtiskles Oravas.

Vald võib paralleelselt detailplaneeringu koostamisega nõuda keskkonnamõjude hindamist.

Ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse saab esitada alles pärast planeeringu kehtestamist.

OÜ Tehnonord tegevjuhi Raivo Eriku sõnul uuritakse, kas ja mis tingimustel oleks võimalik rajada Balti riikidesse mineraalväetiste granuleerimise tsehhi.

"Seal teostataks valdavalt Vene päritolu ammooniumsulfaadi kvaliteedi parendust enne selle lõplikku eksportimist Euroopa ja Lõuna-Ameerika tarbijatele," ütles Erik.

Nende projekti puhul ei saavat kasutada mõistet "keemiatööstus".

"Ei toimu mingi konkreetse keemilise komponendi tootmist," ütles tegevjuht olukorda kirjeldades.

"Granuleerimine kujutab endast vaid kristallilise aine mehhaanilist kokkupressimist, mille tulemusena tekib graanul, mis transportimise käigus ei paaku ning mida on võimalik lisada edasise töötluseta teiste mineraalväetiste hulka," kirjeldas ta.

Erik teab Muuga sadamas tegutsevatest ettevõtetest ja seal valitsevatest riskidest.

"Lisaks tellisime eraldi keskkonnaaruande, milles analüüsisime meie võimaliku tsehhi mõju sadama keskkonnale. Ükski aruanne ei andnud negatiivset tulemust," ütles Erik.

Tänapäeva seadmete ja kasutatavate materjalide tehnoloogiline tase võimaldavad viia võimalikud riskid miinimumini," lisas ta.

ASi DBT juhataja Vladimir Volohhonski ei soovi teemast esialgu midagi rääkida.

"Praegu kaalutakse alles detailplaneeringu õiguspärasust ja riske, mis võivad tehase tulekuga Muuga sadama lääneossa kaasneda. Seepärast ootaksime kõigepealt ära vastavad hinnangud," jäi Volohhonski napisõnaliseks.

Eesti suurimas kaubasadamas asub üksteisega kõrvuti kokku seitse suurõnnetuse ohuga ettevõtet - üks ammooniumnitraadi ladustaja ja kuus kütuseterminali.

Kui väetiseterminali kõrvale ehitataks tootmishoone, mis küll ei liigitu suurõnnetuse ohuga ettevõtmiseks, kergitaks see paratamatult võimaliku õnnetuse riski.

Viimsi vallas asuva Tammneeme küla vanem Raivo Kaare näitas Äripäevale siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti vastust tema järelepärimisele.

"Nõustume, et suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualas ehitus- ja planeerimistegevuse lubamisel tuleb arvestada suurõnnetuse riskidega. Vältimaks suurõnnetuse ohu tõusu ASi DBT territooriumil palume Viimsi vallavalitsusel hinnata OÜ Tehnonord tegevusega kaasnevaid riske ning kooskõlastada detailplaneering Põhja-Eesti päästekeskusega," ütles Koort.

Kaare sõnul on Muuga sadam üks tähelepanuväärsemaid paiku Eestis.

"Kõrvuti on kütuseterminalid ja väetiseladu, kus hoitakse iga päev vähemalt 30 000 tonni ammooniumnitraati. See aine teeb ju kõige suurema paugu juhul, kui seguneb bensiiniga," ütles külavanem.

"Kui üheski neist seitsmest terminalist midagi juhtub, tekitab see paratamatult doominoefekti ehk midagi hakkab juhtuma kõigis. Kui nüüd tahetakse väetiseterminali kõrvale rajada veel üks tehas, mis tegeleb väetisega, siis muutub Viimsi vallas elamine võrreldes praegusega veelgi ohtlikumaks," lisas ta.

Külavanemale on koduõue ära paistnud DBT väetiselao tulekahju. Linnulennult elab Kaare sadamast 4-5 kilomeetri kaugusel. See vahemaa meest võimaliku halvima eest aga ei päästaks. Valla riskianalüüsist selgub, et ammooniumnitraadihoidlas (see mahutab maksimaalselt 40 000 tonni ammooniumnitraati) toimuda võiva plahvatuse korral - analüüs nimetab sellist kõmakat katastroofiks - küünib ohuala välispiir 5,2 kilomeetri kaugusele. Paari kilomeetri raadiuses pühib kärgatus maa pealt kõik elusa ja elutu.

Kemikaaliseadusest lähtuvalt ei ole ammooniumsulfaat iseenesest ohtlik kemikaal. Ammooniumsulfaadi segamisel ammooniumnitraadiga saadakse tavaline väetis.

President Lennart Meri matusepäeval, 26. märtsil 2006 süttis kell 16.08 ASi DBT väetiselao konveier.

Tulekahju algas D-terminali kaldtee ülaosast ja jõudis kiiresti 200 meetri pikkuse kaldtee alumise osani. Põhja-Eesti päästekeskuse toonane pressiesindaja Marek Simulman meenutab, et 16.15 jõudis kohale esimene tuletõrjemeeskond, kes kuulutas väetise ohtlikkust silmas pidades välja kõrgendatud häire.

"Väetisegalerii oli 200 meetri ulatuses lausleekides. Õnneks olid galeriid tühjad. Hoidla põles umbes hoidla kupli kõrguselt. Kõik terminali pulberkustutid lasti tühjaks," rääkis Simulman. Tulekahju uurimiseks algatas Põhja ringkonnaprokuratuur kriminaalasja. Asja uuriti mitu aastat paragrahvi järgi, mis käsitleb asja rikkumist ja hävitamist ettevaatamatusest.

"Menetlus lõpetati tänavu 11. augustil kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Uurimisel ei olnud võimalik välja selgitada, millest tulekahju täpselt alguse sai, ega kedagi kriminaalkorras vastutusele võtta. Seda, kas tegemist võis olla sabotaaži või ebaõnnestunud terroriaktiga, on raske öelda. Ühtegi põhjust sellise asja arvamiseks uurimine ei tuvastanud," märkis ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Maria-Elisa Rannajõe.

Põhja-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhataja Peeter Randoja väitel põlesid ASi DBT väetiselao transpordilindid ka kolm päeva varem, 23. märtsil 2006. aastal.