Sutt: lühiajalisi kõikumisi ei tasu üle dramatiseerida

30. september 2008, 15:46

Eesti Panga asepresidendi Andres Sutti
sõnul on investorid hetkel lähituleviku suhtes väga ebakindlad ning
aktsiahinnad igal pool maailmas heitlikud, õnneks on Eesti finantssüsteem tugev
ja lühiajalisi kõikumisi ei tasu tema sõnul üle dramatiseerida.

"Kahtlemata võtab turgude rahunemine veel aega ning ükski ettevõte ei saa juhtida oma aktsiahinna igapäevast liikumist ning lühiajalisi kõikumisi ei maksa üle dramatiseerida," kommenteeris Sutt intervjuus börsil toimuvat.

Järgneb intervjuu Eesti Panga asepresidendi Andres Suttiga:

Seoses USA finantskriisiga, mis nüüd ka Euroopat mõjutab, kui suur ja milline selle kriisi mõju nii Euroopale kui Eestile võib olla? Millised on võimalikud stsenaariumid?

USAst eelmisel aastal alguse saanud ja Euroopasse jõudnud finantsraputus on nüüdseks omalt poolt mõjutamas majanduse üldist kasvu ka Euroopa Liidus. Euroopa Komisjoni viimased prognoosid lubavad euroalal käesolevaks aastaks 1,3 protsendilist kasvutempot, mis on 0,4 protsendipunkti madalam kevadprognoosist. Majanduskasv jääb tõenäoliselt seni arvatust väiksemaks ka järgmisel aastal. Finantskriisi mõju ulatus ja kestus sõltub väga suurel määral pankadevahelise usalduse taastumisest ja võimalike kahjumite mahakandmisest.

Eestisse jõuab finantsturgudel toimuv läbi meil tegutsevate pangagruppide. Viimastel nädalatel on pankadevaheline laenuandmine rahvusvahelistel turgudel muutunud senisest veelgi kallimaks ja keerulisemaks. Skandinaavia pankade tegevust on finantskriis muidugi mõjutanud, kuigi vähemal määral, kui paljudes teistes maailma piirkondades. Konkreetselt tähendab see Eesti pankade klientide jaoks näiteks laenuhinna tõusu. Rahaturu intresside muutudes muutub ka raha hind Eestis tegutsevate pankade jaoks.

Eesti pangandussüsteemi finantsseisund on jätkuvalt tugev, kuna nende omakapital on suur, kasumlikkus endiselt hea ja Eesti Panga analüüside põhjal puhvrid võimalike majanduse aeglustumisega toimetulekuks piisavad. Rootsi pankade tugevat finantsseisu kinnitavad ka Riksbanki analüüsid

Kui Euroopas selline kriis juhtuks, siis oleks vaja kiirelt tegutseda, kuid selleks, et kõik ministrid kokku saada, läheks palju aega. Kas Euroopa peaks koostama võimaliku päästeplaani?

ELi liikmesriikide vahel toimub koostöö piiriüleste finantsasutuste järelevalve osas juba praegu ning koostöö raamistik on kokku lepitud. Riikide omavaheline koostöö ei sõltu kindlasti sellest, kui kiiresti ministrid kokku saavad.

Euroopa Liidu liikmesriikide poolt viimastel kuudel ja nädalatel astutud sammud kinnitavad, et olemasolev raamistik võimaldab kiiresti ja paindlikult reageerida pangandussüsteemis ilmnevatele raskustele. Eraldi tuleb esile tõsta keskpankade vahelist koostööd panganduse likviidsuse tagamiseks ja finantsstabiilsuse toetamiseks. Riikidevaheline koostöö Põhja-Balti piirkonnas on EL-s jõudnud kõige kaugemale.

Mis börsidel nüüd toimuma võib hakata?

Finantsturgudel toimuv mõjutab kahtlemata ka investorite vaateid ühe või teise börsiettevõtte, sealhulgas pankade kasumiprognoosi ja üldise arengu kohta. Seetõttu on investorid hetkel lähituleviku suhtes väga ebakindlad ning aktsiahinnad igal pool maailmas heitlikud. Kahtlemata võtab turgude rahunemine veel aega ning ükski ettevõte ei saa juhtida oma aktsiahinna igapäevast liikumist ning lühiajalisi kõikumisi ei maksa üle dramatiseerida.

Kui Eestis sarnane kriis peaks juhtuma, kas valitsus peaks sekkuma? Millised on USAl ja Euroopal võimalikud variandid kuidas edasi talitada?

Eesti pangandussüsteemi finantsseisund on tugev, nende omakapital on suur, kasumlikkus endiselt hea ja puhvrid seega majanduse aeglustumisega toimetulekuks piisavad. Sama hinnangu on andnud Riksbank suuremate Rootsi pankade finantsseisundile, kelle tütarpangad või filiaalid tegutsevad Eestis. Tuleb ka rõhutada, et viimastel aastatel on Eestis suurendatud kapitali- ja likviidsusnõudeid ning sõlmitud koostöölepingud naaberriikide järelevalveasutustega.

Tuleb ka rõhutada, et Euroopa Liidus tagatakse finantssüsteemi usaldusväärsus liikmesriikide tihedas koostöös, eriti nende riikide vahel, kus tegutsevad samad pangagrupid. Nagu eelnevalt öeldud, kinnitavad Euroopa Liidu liikmesriikide poolt viimastel kuudel ja nädalatel astutud sammud, et olemasolev raamistik võimaldab vajadusel kiiresti ja asjakohaselt reageerida pangandussüsteemis ilmnevatele raskustele. Liikmesriikide valitsused ja keskpangad on ka tururaputustele vaatamata tagada süsteemi täiesti sujuva toime ja usaldusväärsuse.

Kas meie keskpank on ka kriisi lahendamisega otseselt seotud?

Eesti Panga seaduse kohaselt on Eesti Panga esmane eesmärk tagada hinnastabiilsus. Seda ülesannet saab täita vaid siis, kui finantsvahendussüsteem toimib tõrgeteta. Eesti Pank seisabki koos valitsuse ja finantsinspektsiooniga hea finantsvahendussüsteemi ladusa toimimise ehk finantsstabiilsuse eest. Finantsstabiilsuse tagamiseks hinnatakse regulaarselt finantsvahendussüsteemi toimimist ohustavaid riske, arendatakse ning seiratakse panganduse õigusraamistikku, teostatakse arveldussüsteemide järelevalvet ning arendatakse ka finantskriiside haldamise raamistikku. Oluline osa on jooksval koostööl ja infovahetusel naaberriikide keskpankadega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. September 2008, 15:46
Otsi:

Ava täpsem otsing