Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigifirmad salatsevad krediitkaardiostudega

Kadri Jakobson 01. oktoober 2008, 00:00

"Tere sõbrad! Paljud teist on saanud päringu krediitkaartide väljavõtete kohta. Te võite need muidugi anda, kui soovite, aga ei pea. /…/ Teil on seaduslik õigus neid andmeid mitte välja anda. Lihtsalt argumenteerige oma vastus kenasti, viidates seadusele," on majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumist riigiettevõtetele saadetud kirja lühike kokkuvõte.

Kiri läks ministeeriumist teele vahetult pärast seda, kui Äripäev oli saatnud päringu krediitkaartide kasutamise, limiitide ja väljavõtete kohta Eesti Energiale, Eesti Raudteele, Eesti Põlevkivile, Tallinna Sadamale, Tallinna Lennujaamale, Saarte Liinidele, Teede Tehnokeskusele, Lennuliiklusteenindusele jt.

Vastuseid tuli lühemaid ja pikemaid, enamikus selgituseks avaliku teabe seaduse paragrahv, mis annab riigiettevõtetele õiguse sellisest päringust keelduda.

"Teie poolt soovitud detailsed väljavõtted krediitkaartide kasutamisest ei ole avalik teave, mille esitamine oleks meile kohustuslik, ja me ei näe ka mingit täiendavat põhjust või vajadust soovitud ülevaate koostamiseks," vastas Tallinna Lennujaama pressiesindaja Eduard Tüür.

"Kahtlemata on Eesti Raudtee ausa äritegevuse pooldaja. Kuid antud juhul jääb segaseks, mis mõte on äriühingu majandustegevuste pisidetailidesse tungimisel," vastas Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase.

"Krediitkaartide väljavõtete avalikustamise kohustust seadus Eesti Energiale ei sätesta," vastati Eesti Energiast.

Üks riigiettevõte, kes ei näinud avalikustamises midagi taunimisväärset ega varjamist vajavat, oli valmis andmed lahkesti andma. Pärast ministeeriumi kirja muutis selle juht aga meelt.

"Me ei saa ministeeriumiga erinevat sammu astuda," põhjendas ta. Mõistagi ei soovinud, et tema nimi ja ettevõte avalikustatakse, sest vastasel juhul tuleks tal pahandusi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa sõnul küsisid ministeeriumi allüksused nõu, tema küsis omakorda juristilt ja saatis kirja.

"Mingeid suuniseid ma ei andnud. Ütlesin, et te võite anda, aga ei pea," lausub ta.

Miks siis ettevõte, kel polnud midagi varjata ja oli valmis andmeid avalikustama, pärast ringkirja meelt muutis ja ütles, et ministeeriumile ei saa ju vastu hakata?

"Ei olnud nii. See on sinu tõlgendus," ütles Otsa.

Ehkki pressiesindaja sõnul polnud minister Juhan Partsil "lähiajal mahti sellesse teemasse süveneda", oli minister kõikide küsimustega kursis ja telefonis neile vastates väga ärritunud.

"Teie küsimuse püstitatus on juba selline, nagu oleks riigiettevõtete juhatuse liikmed vargad," ärritus ta. "Krediitkaart oleks nagu mingi boonus, palgalisa. See lähenemine on täiesti vale. Minu pärast võiks Eesti Energia gaasijuhtme eest maksta ka krediitkaardiga, vahet pole."

Partsi sõnul ei saa ärisaladuse ja muude nüansside tõttu äriühingu raamatupidamine olla avalik.

"Aga miks ei võiks kogu äriühingute raamatupidamine internetis olla? Kuhu me nii jõuame?" ütles ta. "Ma pean oluliseks, et kogu äriühingu tegevus oleks efektiivne ja juhtimisele minevad kulutused mõistlikud. Mingi raamatupidamise osa küsimine on nonsenss!" pahandas Parts.

"Minul krediitkaarti pole ja mul on kama kaks. Krediitkaardi kasutamiseks on ka riigi äriettevõtetes sisekontrolli süsteemid," lõpetas majandusminister jutu.

Küsimusele, miks ministeeriumi pressiosakond saatis pärast Äripäeva päringut riigiettevõtetele laiali ringkirja, milles põhimõtteliselt kutsub asutusi üles mitte andmeid väljastama, ja võttis initsiatiivi ka neilt ettevõtetelt, kes olid valmis läbipaistvuse ja aususe näitamiseks seda tegema, Parts vastata ei oska.

"Ma ei tea sellest kirjast midagi. See on teie väljamõeldis! Ma ei ole ega pea olema kursis iga kirjaga, mis pressiosakond välja saadab."

Justiitsminister Rein Langi sõnul pole Eestis ammu sellist asja nagu riigiettevõte. "Avaliku teabe seadus laieneb nendele eraõiguslikele isikutele, mis on finantseeritavad riigi vahenditest ja seda riigi raha kasutamise ulatuses," selgitas Lang.

Majandusteadlane Heido Vitsur ütles, et on oma elu jooksul mitmete ettevõtte nõukogusse kuulunud ja näinud krediitkaartide kasutamist siit ja sealt.

Vitsur nendib, et krediitkaartide kasutamise aruannet pole nõukogud kunagi nõudnud, kuid on arutatud vaid limiidi suuruse üle.

See ettevõte, kes oli algul valmis küsitletud andmeid avalikusta, loobus ilmselt põhjusel, et ei tahtnud pretsedenti luua. Sest siis oleks võidud küsida, et miks siis teised ei avalikusta.

Riigifirmad võistlevad paljudes valdkondades avaliku sektoriga. Tegu on võrdse konkurentsi tingimustega. Eksisteerib põhimõte, et kui nemad on sama avatud, siis oleme meie ka.

Arvan, et see on ebaterve huvi. See on raamatupidamise üks osa ja ebareaalne on seda avalikustada. Eks neid kulutusi võib teha ka n-ö tavalise rahaga, vahet ju pole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing