Turud ei kannata paanitsemist

Eilne hommik välisbörsidel algas suurema paanikaga - nii tõsiseid, lausa uskumatuna näivaid languseid ei olnud sinine ekraan ammu näidanud.

Aga sama kiirelt, kui miinused põhja poole tulistasid, hakkasid nad ka ülespoole kihutama ning jäid enamikuks päevaks vaid väikesele miinustasemele.

Põhjuseid languseks pole vaja kaugelt otsida - hüljati ju USAs plaan süstida turgudele 700 miljardit dollarit ning seeläbi kriitilist olukorda mõnevõrra leevendada, jättes abiootuses pangad pika ninaga. Ja emotsionaalselt oli turgudel seda otsust päris raske vastu võtta, mida tunnetel kaasasõitvad investorid ka näitasid.

Palju on tehtud uuringuid investeerimispsühholoogiast ja nõrganärviliste investorite tegutsemisest, mille najal teenitakse kasumeidki. Kas eilsel hommikul nägime tõepoolest vaid emotsioonide najal turgude miinustamist? Ei tohiks unustada ka väga kiiret taastumist, misjärel näiteks eile meeletu kukkumise teinud Swedbank üsna kõrgetes plussides hõljus. Kas tõesti mõjusid valitsuste lubadused, mille näiteks Aasia riigid kohe hommikul välja käisid, et vajadusel tuleb keskpank ja valitsus hädasolijatele appi ning Austraalia ja Jaapani näitel seda isegi tõestasid? Või oli asi siiski investorite ratsionaalsuses - kusagil peab ju oma raha hoidma ning nagu ütles üks analüütik eilses Äripäevas - ka pangad pole suuremad asjad kindluse pakkujad deposiitide hoiul. Seda oleme isegi näinud - korduvalt ja väga lühikese aja jooksul. Oleks vaid neid aktsiaturgude usaldajaid pisut rohkem! Vajame kindlust, et asjad paremusele pöörata. Just kindlust kõigile soovingi.