Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vanemahüvitis langenud petturite meelevalda

    "Küsimus oli puhtalt ellujäämises," ütleb Teet, kes on ühena vähestest nõus rääkima lugu, kuidas ta oma kaasaga riigilt suurema vanemahüvitise välja kauples. "Tundsime end ka väga halvasti, oleme tegelikult seadusekuulekad inimesed," lisab elukaaslane Maarja kärmelt juurde. Mõistagi pole Teet ja Maarja isikute pärisnimed - jätame need allikate anonüümsust kaitstes enda teada.
    Paari lugu on aga lihtne. Kui Maarja jäi lapsehoolduspuhkusele, polnud ta selleks ajaks tervet aastat veel töötanud. Seetõttu oli ka tema pealt laekunud sotsiaalmaksu summa, mis on vanemahüvitise maksmise aluseks, suhteliselt tagasihoidlik.
    "Hüvitis tuli nii väike, et me ei tulnud sellega toime," räägib Maarja. Sestap otsustas paar mõne aja möödudes emapalga isapalgaks ümber vormistada. Kuna Teet oli kauem tööl käinud, tuli talle riigilt makstav summa suurem.
    Samal ajal käis mees aga tegelikult tööl edasi ning sai tööandjalt ametlikult tulumaksuvaba miinimumi ning ülejäänud palgast sularahas.
    "See oli asjade kokkulangevus. Firmal ei läinud siis väga hästi ning maksude maksmata jätmine päästis olukorda natuke," seletab Teet, kui pärin, kas tööandjat oli vaja veenda.
    Skeemi abil sai paar umbes 10 000 krooni lisaraha. "Enam me muidugi nii ei teeks," tunnistavad mõlemad siiralt.
    Et taolisi ja sarnaseid võtteid kasutatakse, pole tegelikult mingi saladus. Nii sotsiaalministeerium kui ka maksu- ja tolliamet on asjadega kursis.
    "Skeemi ärakasutamine ei ole meie hinnangul massiline probleem, üksikutel juhtudel seda ilmselt tehakse," ütleb ministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall. Uurides, mitu petujuhtumit talle teada on, põikleb Pall aga mingil põhjusel vastusest kõrvale ning lausub, et kui inimene on saanud seadusevastaselt suuremat hüvitist, nõutakse enammakstud hüvitis tagasi. Kas nii ka tehtud on, jääb samuti saladuseks.
    Samas on viise, kuidas vanemahüvitist suurendada, lisaks eelpool mainitule veel, nagu selgus mitme teise lapsevanemaga suheldes. Nende kasutamine eeldab aga mitme teise inimese kaasamist, mida võiks ka grupiviisiliseks pettuseks pidada.
    Näiteks saab kasutada skeemi, kus tööandja maksab mehe palvel tema teenitud palga naise nimele, mis tähendab, et naise pealt makstakse rohkem sotsiaalmaksu. See omakorda suurendab vanemahüvitist, kuigi reaalselt selle nimel rohkem tööd ei tehta.
    Kui on aga hea tuttav või sõber, kel oma firma, võib lasta temal võtta näiteks tulevane ema fiktiivselt tööle ning tema pealt sotsiaalmaksu maksta, ilma et naine reaalselt ka tööd teeks. Makstud summa lisatakse naise põhitöökohast tulevale sotsiaalmaksule otsa ning arvutatakse selle võrra suurem emapalk.
    "Põhimõtteliselt on see kelmus," räägib maksu- ja tolliameti kontrollosakonna juht Egon Veermäe, kelle sõnul on taolisi juhtumeid ka paljastatud. "Paar juhtumit on tõesti olnud, kus emal on mõnda aega enne emapuhkusele jäämist palk järsult tõusnud," tõdeb Veermäe.
    Statistikat juhtumite arvukuse kohta mehel aga pole. "Informatsioon on väga toores. Praegu midagi muud pole. Jälgime," ütleb ta.
    Kui maksu- ja tolliametil õnnestub taolisi juhtumeid paljastada, antakse need ka kohe politseile üle.
    Reformierakondlase Paul-Eerik Rummo sõnul oli vanemahüvitise süsteemi väljatöötamisel juttu skeemidest, kuidas võimalik riigilt rohkem raha välja petta.
    "Esimest varianti minu mäletamist mööda ei osanud keegi ette näha, aga seda küll, et naisterahvale joonistatakse kõrgem palk," märgib Rummo, pidades esimese variandi all silmas skeemi, mille järgi abikaasa palk vormistatakse naise nimele.
    "Pettusjuhtumeid tuleb uurida seda teed pidi, kustkaudu teistegi väärsammude uurimine ühes korralikus riigis käib," lisab Rummo, jäädes kindlaks seisukohale, et paari musta lamba pärast ei saa hakata kogu vanemahüvitise maksmise süsteemi ümber tegema. "Kui saadakse pettusele jälile, tuleb seda jälitada ja vajadusel karistada."
    Autor: Gert D. Hankewitz
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.