Kuidas hägune röntgenpilt maailma muutis

01. oktoober 2008, 12:59

1952. aastal inglise keemiku Rosalind
Franklini tehtud rötgenpilt, mida tuntakse foto 51 nime all, aitas lahendada
eelmise sajandi ühe suurima teadusliku mõistatuse.

Foto 51 on iseenesest hägune röntgenpilt, millel on kujutatud inimese lihaskoest eraldatud DNA lõigukest. See oli aga tolle aja selgeim ülesvõte elu ehituskividest ning tegemist oli esimese pildiga, mis tõestas, et DNA struktuuriks on kaksikheeliks, kirjutas LiveScience.

Enne kui Franklin oma avastuse avaldada jõudis, andis tema kolleeg Maurice Wilkins ülesvõtte edasi James Watsonile ja Francis Crickile. Üheskoos DNA uurimisega tegelevad Watson, Crick ja Wilkins taipasid kiiresti pildil kujutatu tähtsust. Peagi ilmus ajakirjas Nature ka nende kuulus artikkel, mis kuulutas geeniteaduses uue ajastu algust.

Watson ja Crick kulutasid suurema osa 1951. aastast DNA struktuuri uurimisele. Nad ei viinud ise läbi katseid DNAga, vaid püüdsid teiste töödest kogutud andmete põhjal DNA mudelit kokku panna.

Osad andmed pärinesid ka Franklinilt. Koos Wilkinsiga laboris töötav Franklin tegi imelise suure lahutusvõimega foto DNAst, kasutades röntgenkristallograafiat. Asjatundmatu silm näeb pildil vaid katkendlikku X-tähte, kuid Franklini jaoks kinnitas foto seda, mida tema ja teised teadlased juba kahtlustasid: DNA on kaksikheeliks. Vaata pilti siit.

Konkurentsi või austuse puudumise tõttu (tol ajal polnud naisteadlastel lubatud isegi kuningliku kolledži lõunasaalis koos teiste teadlastega süüa) viis Wilkins foto Franklini teadmata Watsonile, kes kohe selle tähendust taipas.

Kui kaksikheeliksi struktuur oli avastatud, paigutusid ka teised mõistatuse tükid ilusasti omale kohale. Kui nad lõpuks DNA ehituskivide, nukleotiidide tähistusega A,T,C ja G, ning neid ühendava fosfaatidest ja suhkrutest selgroo asetuse täpselt paika panid, avaldasid Watson ja Crick 1953. aastal oma murrangulised avastused.

Mõned bioloogid ja ajaloolased usuvad, et kui foto 51 ei oleks Watsoni kätte jõudnud, oleks Rosalind Franklin jõudnud enne neid samade tulemusteni. 1962. aastal said Watson ja Crick koos Wilkinsiga oma töö eest Nobeli preemia. Franklin suri paraku neli aastat varem ning Nobeli preemiat ei anta kunagi postuumselt, seega pole teada, kas ka tema oleks koos teiste teadlastega auhinna saanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. October 2008, 10:58
Otsi:

Ava täpsem otsing