Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aknatootja panustab kriisi kiuste tuleviku heaks

Ain Alvela 02. oktoober 2008, 00:00

Toonane optimism pole Pärsi siiani alt vedanud, sest äri läheb suhteliselt hästi - kui kogu plastakende turg on eelmise aasta tasemest 30-40% maas, siis Valeri Pärs loodab, et Plasto lõpetab aasta mitte suurema kui kümmekonna protsendi suuruse müügitulu vähenemisega.

"Kas see ka õnnestub, ei ole teada - ootame ära teise poolaasta tulemused," ütleb ta. "Kuigi konkurents aknaturul on tihe ja surve hindade langetamiseks suur, siis tõenäoliselt ei ole oodata, et käesoleva aasta lõpus ja aastal 2009 aknad odavneksid. Pigem vastupidi - üheltpoolt tõuseb toormaterjali hind, sh profiil, metall, klaas, ja teisalt on oodata ka tööjõukulude suurenemist."

Selgituseks olgu öeldud - et ei jääks muljet, nagu tehtaks majanduslanguse ajal läbimõtlemata otsuseid, et investeering koosnes kolmest etapist ja oli paika pandud ettevõtte arengukavaga aastal 2005.

"Juba arengukava koostamisel ajal oli selge, et tuleb olla efektiivsem, tõsta tootlikkust ja kvaliteeti," tõdeb Pärs. "Investeering ei olnud mitte pidu katku ajal, vaid varasemal ajal koostatud arengukava teostumine."

Arengukavasse kirjutati kolm etappi: esiteks hoonete ehitus, teiseks seadmete soetamine ja kolmandaks uue müügi- ning tootmistarkvara soetamine ja juurutamine.

Plasto alustas plastprofiilist akende ja uste tootmist 1995. aastal. Samal ajal pani tootmise püsti ka Plasto praegune suurim konkurent Glaskek. Praegu valmistab viimane umbes 40% Eestis toodetud plastakendest.

Enam kui tosina aasta pikkune areng tipnes Plasto jaoks 2007. aasta augustis, kui tootmine koliti vastvalminud tehasehoonesse. Tänavu juunis anti käiku võimas ja peaaegu täisautomaatne tootmisliin. Uus tehas ja selle sisseseade läksid maksma üle 50 miljoni krooni, sellest 40 miljonit tuli Plasto omavahenditest.

Vastse tootmisliini omapära seisneb selles, et see suudab töödelda nelja postiprofiili korraga. Laserseadmed ja täppismehaanika ning sünkroonis töötavad profiili mõõtulõikamise liin ja kruvide ning kinnituste paigaldamise seade võimaldavad toota nõnda, et jääke peaaegu ei teki. Kõigi profiilide sisse pannakse tugevduseks metall-latid. Ühele aknale ja lengile suluste kinnitamiseks kulub masinal umbes minut.

Liini põhilised sõlmed käitatakse suruõhuga. Mõõtu lõigatud profiilid ja lengid keevitab 250kraadise temperatuuriga kokku spetsiaalne seade, ühendus on sisuliselt molekulaarne. Edasi liigub aken klaasimisele mööda rullikteed, mis väldib profiilide kriimustamist.

Profiilidesse paigaldatakse kahekordsed klaaspaketid, mis on klaasifirmadest juba vajaminevas mõõdus tellitud. Klaaspakett on täidetud argooniga, mis suurendab soojapidavust kuni 25%.

Kõige lihtsamal viisil võib plastakende tootmist kirjeldada kui protsessi, kus liini ühest otsast lähevad sisse profiilmaterjalid ja teisest otsast tulevad välja valmis aknad. Liini sõlmpunktiks olev firmas Schirmer GmbH valmistatud profiilitöötluse keskus võimaldab toota üle 200 plastakna 7tunnise vahetuse jooksul, mida on umbes ühe 50 korteriga kolmekorruselise kortermaja jagu. Efektiivsuse tõus on tohutu, sest vanasti tehti kõiki neid operatsioone käsitsi.

"Saavutasime vähemalt kümne töökoha kokkuhoiu," iseloomustab Valeri Pärs. Tänu tehnoloogia tõhususele on Plasto toodangu kvaliteedis sedavõrd kindel, et annab näiteks sulustele kümne aasta pikkuse tehasegarantii.

"Me ei ole süsteemi veel täielikult tööle saanud. Eesmärk on, et tootmisliini lõpus algaks kohe akende sorteerimine tellimuste järgi," räägib Pärs. "Selleks hakkab masin kleepima akendele triipkoode, millelt masinlugemise abil saab teada kogu akna kohta käiva info."

"Juurutame töösse tootmist, logistikat ja raamatupidamist haldavat Hispaanias väljatöötatud programmi Prefsuite," märgib Pärs. "Kuigi see läheb meile maksma oma 300 000 eurot (ligi 4,7 miljonit krooni), ei julgeks me selleta üldse eksporttoodangut teha, sest programm kontrollib nii müüki, tootmist, ladu kui ka logistikat."

Plasto tehnoloog Tarmo Purge lisab, et sisuliselt on tegemist ettevõtte ressursiplaneerimise programmiga, mis aitab kalkuleerida efektiivseima tee tellimusest valmistoodanguni jõudmiseks.

"Uus süsteem muudab ka müügiosakondade töö paindlikuks. Nii saab iga klienditeenindaja arvutisse logides ülevaate, kus see või teine toode parasjagu asub, näha ülevaadet laoseisust jm," kiidab Purge uut programmi.

Põhilised akende-uste tellijad on eraisikud, viimasel ajal ka järjest rohkem korteriühistud. Viimaste tellimuse suurus võib ulatuda tuhande aknani.

Küsin Valeri Pärsi käest, et miks on visa järjekindlusega leviv uskumus, et PVC-aken muudab ruumid umbseks ja põhjustab tervisehädasid.

"Tänapäeva aken on tihe, ka puitaken. Et ruumis normaalne õhuvahetus tagada, peab ruumi iseenesest mõistetavalt tuulutama," selgitab Pärs. "Akendel on ka mikrotuulutus, mis tagab 40kuupmeetrise õhu vahetuse tunnis."

Puitakendel on omad sobivad kasutusalad ja plastakendel omad sobivad kasutusalad. Karmistuvate energiasäästunõuete valguses peavad aknad muutuma veelgi soojapidavamaks, järelikult tehnoloogiliselt täiuslikumateks ja järelikult ka kallimateks.

Puitakende osatähtsus meie turul tasapisi suureneb. Mina isiklikult ootaks mitmete plastaknatootjate kadumist Eesti turult seetõttu, et neilt oma töötajatele makstava keskmise palga tase võib viidata sellele, et nendes ettevõtetes ei järgita ausa konkurentsi põhimõtteid.

aripaev.ee lugejate küsimustele vastates (aprill 2008)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing