Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiused tasandavad portfelli kõikuvust

    Raskel ajal on hoiused head asjad. Nad vähendavad kohati vastupidiselt väga kõikuvatele aktsiatele ja fondiosakutele kogu portfelli kõikumist, loovad võimaluse tulevikus edasise kukkumise korral aktsiad odavamalt osta ja on omamoodi hädareserv halvimaks puhuks.
    Kuigi inflatsioon on jõhker, esineb olukordi, kus sellele tähelepanu ei pöörata. Eesti olukorda pole vaja selgitada - võtame näiteks USA.
    Inflatsioon jookseb 5 protsendi kandis, kuid kabuhirmus pangad, miljardärid ja ettevõtted ostsid lühiajalisi (kolmekuuseid) valitsuse võlakirju nii hoogsalt, et tootlus jõudis 0,1 protsendile. See valik ei tundu eriti ratsionaalne - kui arvestada tootlust. Paraku ei vaadata alati tootlust - vahel tuleb püüda viia raha võimalikult kindlasse kohta.
    Kuna Eestil ei ole valitsuse võlakirju, siis meil on lähim ja lihtsamini kasutatav alternatiiv sellele lühiajalised hoiused pankades. Kuid USA valitsuse võlakirjad on peaaegu täiesti kindlad - raha saab tagasi.
    Kui USA valitsusel ei ole raha, siis keskpank trükib seda. Eestis on hoiused pankades nii kindlad, kui on seda hoiuste tagatisskeemid - osa panku käib Eesti oma alla, osa emapanga riigi skeemide alla.
    Seega: kui summad ei ole väga suured - ehk tagatud summa ületavad -, ei tohiks väga suurt ohtu olla. Lisaks on viimaste nädalate praktika USAs ja Lääne-Euroopas näidanud, et pangad (loe: hoiustajate raha) siiski pigem päästetakse, kui lastakse pankrotti.
    Kindlasti olete kuulnud ütlust "ära hoia mune ühes korvis". Veel hiljutised suured tõusud börsidel (aga ka kinnisvaras) panid paljusid panema raha ühele kaardile - ühte varaklassi, nagu investeerimisspetsialistid omas keeles armastavad öelda.
    Ei ole vahet, et sul on kõikvõimalike sektorite või riikide aktsiaid või fonde. Kui maailmas valitseb suurem jama, kannatavad kõik - ehkki kannatuste ulatus võib olla erinev. Sellel taustal ei tundu lühikeseks ajaks hoiustatud rahalt 4-5 protsendi teenimine aasta baasil teps mitte halb idee.
    Kui hoiuse tähtaeg lõpeb, saab vaadata, kas olukord on paranenud ja hakata juba vaikselt ostma või on taevas jätkuvalt pilves ning aeg uus lühiajaline hoius teha.
    Ma imestan nende julguse üle, kes kogu raha on täielikult aktsiatesse või fondidesse paigutanud. Isegi omaaegne kuulus ja vägev Rothschildide pangandusimpeerium rajati teistel põhimõtetel.
    Tol ajal olid püsivamalt veel ebakindlamad ajad. Pere üheks läbivaks põhimõtteks oli, et raha tuleb hajutada - 1/3 võlakirjadesse, 1/3 kinnisvarasse ja 1/3 parimatesse kunstiteostesse. Tol ajal olid aktsiad alles oma elu alustamas, hiljem lisandusid ka need.
    Nende põhimõtteks oli alati lisaks raha kasvatamisele see, et kapital säiliks.
    Teiseks põhimõtteks, millest väga kaua (aastasadu) kinni peeti, oli vaid tühise osa kapitalist tarbimisse võtmine. Kuid ega kõik ole Rothschildid.
    Teiseks üsna levinud põhimõtteks on see, et aktsiates võiks (headel aegadel) olla varast 100 protsenti miinus inimese vanus. Kui palju on null-aastaseid investoreid, et sellist riski võtta? Muidugi - kui turgudel on head ajad - teenivad enim julged.
    Müütidena levinud jutt Šveitsi pankades raha hoiustamise suurest kindlusest ei vasta kahjuks tõele - vähemalt mitte kõige suuremate selle riigi pankade osas.
    Võiks suisa öelda, et nad on osanud end hirmsal kombel USA jamade sisse mässida.
    Veel on alternatiiviks muidugi vana hea kuld - mis ei ole kellegi kohustus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.