Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Konkurendid üritavad Rakvere lihatrooni kõigutada

Ain Alvela 02. oktoober 2008, 00:00

Kui Rakvere Lihakombinaadi (RLK) turuosa püsib 32-34 protsendi vahel, siis Atria Group Plc omanduses olevad ettevõtted annavad pärast juunis toimunud Wõro Kommertsi ja Vastse-Kuuste Lihatööstuse omandamist umbes 24 protsenti siinsest lihatoodangust.

Kahe lihatootja ostuga andis Atria selgelt mõista, et sihiks on võetud kindel plaan aastaid Eesti lihaturu liidripositsioonil püsinud Rakvere troonilt tõugata. Juba praegugi on kahe Põhjamaade kapitalil põhineva kontserni käes rohkem kui pool meie lihaturust. Tõsi - RLK on oma tütarettevõtete Rigas Miesnieksi ja Klaipedos Maistase kaudu Atriast üksjagu tugevamini kanda kinnitanud Läti ja Leedu turul. Neist esimene on muide ka oma maa suurim lihatootja, Rakvere aga hindab ennast Baltimaade suurimaks.

Kui Atria Balticu müügitulu oli 2007. aastal umbes 26,7 miljonit eurot (416,5 miljonit krooni), siis 2010. aastaks soovitakse müüki Balti riikides kahekordistada. Ent isegi siis jääks Atria RLK-le müügimahu poolest ikkagi enam kui kaks korda alla.

Suuruselt teine oluline konkurent Rakverele on 2007. aasta 213 miljoni krooni suuruse käibega lõpetanud Maag Lihatööstus. Viimase turuosa jääb 11-12 protsendi kanti.

Tegelikult tegutseb Eestimaal veel vähemalt kolmkümmend lihatööstust, kelle arvele jääb umbes viiendik lihatoodangust. Valdavalt on tegemist alla kümnemiljonilise aastakäibega ettevõtetega, kes varustavad ümbruskonna poode ja toiduasutusi ning kelle kasum jääb mõnekümne tuhande ja mõnesaja tuhande krooni vahele. Harvad pole ka kahjuminumbrid, eriti, mis puudutab eelmist majandusaastat.

Kuigi vahemaa jälitajate vahel väheneb, hoiab ASi Rakvere Lihakombinaat juhatuse esimees Anne Mere närvi külma. Ta ei näe põhjust paanitsemiseks, sest Atria praegune väljakäidud turuosa suurus on sisuliselt vaid ettevõtete eelmise aasta müügitulemustest tuletatud spekulatsioon.

"Atria turuosa on praegu kokku löödud Wõro ja Vastse-Kuuste tootmismahtude põhjal. Aeg näitab, milliseks see tegelikult kujuneb, aga ma usun, et see jääb ikka sinna 20 protsendi piirimaile," räägib Anne Mere. "Ja kui võtta tootesegmentide kaupa, siis värske liha või keeduvorsti osas on Rakvere käes pool turust ja viinerite puhul 55%."

Anne Mere on seda meelt, et majandada oleks mõnevõrra lihtsam, kui konkurendid oleksid pigem suured, aga neid oleks vähem. "Väikesi peab pingsalt jälgima, sest nad on võimelised valusalt näpistama," märgib ta.

1990ndate alguses valminud Rakvere lihatööstuskompleks on oma ligemale 40 000 m2 suuruse tootmispinna, 900 töötaja ja mullu 1,89 miljardi kroonini küündinud käibega Eesti mõistes kahtlemata hiid. Kogu see masinavärk on alates käesoleva aasta algusest Anne Mere juhtida, kes varem töötas ettevõtte turundusjuhina.

"Kuigi ootamatuid üllatusi äri seisukohast pole ette tulnud, pean tunnistama, et alles nüüd mõistan, kuivõrd mastaapse ja kompleksse ettevõttega on tegu," iseloomustab ta uuel ametikohal oldud poolaastat. "Kuidas esmapilgul pisiasjadena tunduvad detailid võivad aasta lõikes säästa või kulutada miljoneid kroone. Omajagu tegemist on nõudnud minu jaoks täiesti uute valdkondadega - ammoniaagisüsteemid, alajaamad, automaatika ja jäätmekäitlus - kurssi viimine."

Anne Mere on õbluke naisterahvas, kes jagab juba aastaid oma elu Tallinna-kodu ja Rakvere-töökoha vahel ja kelle mobiiltelefoni number seisab avalikult kirjas firma koduleheküljel.

"Selle poole aasta jooksul olen saanud ainult ühe kõne tarbijalt. Kõne algas pikema sissejuhatuseta stiilis "No mis värk on? Kas teie teete suitsuvorsti ka… jne?"," meenutab Mere. "Toru otsas oli päris otsekohese kõnepruugiga meesterahvas, kes ütles välja, mis keelel oli, ja ega ta minult suurt vastust oodanudki."

Ta lisab, et paar korda õhtuti on helistanud ka kombinaadi enda tootmistöölised ja tahtnud teada kas töögraafiku või bussiaegade kohta.

Baltimaade suurima lihatööstuse juhi tööpäevast kolmandik kuni pool läheb tavaliselt koosolekutele. Koosolekud, kus juhi osalemine on möödapääsmatu, jaotuvad laias laastus kolmeks -

probleemide lahendamise koosolekud, strateegiliste otsuste koosolekud ja personaalsed arenguvestlused talituste juhtidega. Lisaks kulub päevas üks-kaks tundi mitteformaalsele kommunikatsioonile, hoidmaks end kursis nii majas kui ka klientide juures toimuvaga. Töö on selline, et ega tsehhidesse kuigi sageli satu. Kuigi võiks, tõdeb ta ise.

Ja kuigi asjad tema töölaual seisavad enamjaolt korras, pigem tekitab probleeme arvutis n-ö virtuaalse korra pidamine.

"Failihaldus pole mu tugevaim külg. Vahel tuleb muidugi kord majja lüüa, kuid üritan seda alati edasi lükata," tunnistab Mere. "Arvutit ekspluateerin ehk tunnike päevas ja seda enamasti informatsiooni hankimiseks. Mõtete laagerdumine jääb Tallinna-Rakvere-Tallinna vahelisele autosõidule."

Praegused ja endised kolleegid hindavad kõrgelt Anne Mere juhiomadusi ning turundusannet. Ta teab ja järgib põhimõtet, et ettevõtte turuosa hoidmise ja suurendamise põhilised eeldused on kvaliteetsed tooted ning nutikas turundus.

Nüüd, kui suuremal osal äridest ei lähe liiga hästi, möönab ta, et ühest kasvuretsepti tulevikuks ei ole.

"Lühiajaliselt ja kõige kiiremini saavutab turuosa kasvu odava hinna kaudu. Pikaealist ja kasumlikku ettevõtet aga sellele üles ei ehita," tõdeb ta. "Üldine majandussurutis ei aita kaasa lihatarbimisele. Tarbijate kulutused suurenevad, ostuotsused muutuvad ratsionaalsemaks, teatud osa tarbijatest läheb üle odavamatele toodetele ja rohkem hakatakse ostma hinnakampaania ajel."

Rakvere oluline edu võti peitub oma seakasvatuse olemasolus. Nimelt omab RLK nuumsigade kasvatamisele spetsialiseerunud tütarettevõtet Ekseko, kust lihatööstus saab kuus paarkümmend tuhat siga. Eksekole kuulub omakorda OÜ Põlva Peekon, koostöölepingud on veel mitme seafarmiga.

Kuigi omal ajal, enne Atria tiiva alla minekut investeeris ka Valga Lihatööstus oma seafarmidesse, on konkurendil praegu Ekseko mahtudele vähe vastu panna, sest Atrial on n-ö oma sigade arv kuus 5000-7000. Võib öelda, et RLK sealihatoodete valmistamine põhinebki valdavalt Eksekol, sest 90% Rakveres vorsti ja teiste lihapalade sisse minevast sealihast on pärit Ekseko farmidest.

Ent Atria on RLK eeskujul asunud talitama ka selles osas, investeerides eelmisel aastal 80 miljonit krooni oma seakasvatuse arendamiseks. Praegu on grupil Eestis kolm seakasvatusega tegelevat tütarettevõtet.

Anne Mere tõdeb, et praegu seostub ettevõtte põhiline eesmärk tarneahela iga lüli tegevuse tõhusamaks muutmisega.

"Kui paar aastat tagasi oli tootjate peamine ülesanne aina rohkem toota ja müüa ning detailide kallal eriti ei noritud, siis nüüd peab järjest põhjalikumalt ka turundusega tegelema hakkama," iseloomustab Anne Mere olukorda lihaturul. "Sestap keskendume nüüd tootearenduses kõrgema lisandväärtusega toodetele."

Sellest eesmärgist ajendatuna pani Rakvere LK läinud aasta novembris nurgakivi ettevõtte läbi aastate suurimale investeeringule - 130 miljonit krooni maksma läinud viineritsehhile, mille vastne tootmisliin võimaldab valmistada kuni 15 000 tonni viinereid aastas. Uus liin võimaldab toota senisest tõhusamalt ja suurendada tootmismahtu poole võrra. Enam ei pea viinereid pakkima kilesse - vorstikesed lähevad n-ö ehedal kujul plastkarpi. Viimast on lihtne avada ja nõnda pääseda ligi viineritele, mis on kohe valmis põske pistmiseks.

Anne Mere tunnistab, et on teadlik Venemaa suurest turupotentsiaalist Rakvere toodete jaoks, kuigi praegu rändab idapiiri taha vaid 5% toodangust, põhiliselt viinerid, sardellid ja keeduvorstid.

"Venemaa turule pääsemise planeerimine on äärmiselt sensitiivne tegevus," märgib ta. "Tarnekindlust pole ja peamiselt oleneb kõik ametnike suvast ning poliitilistest otsustest. Kui see pronkssõduri äraviimine oli, siis langes meie Venemaa-eksport ikka kordades - kui varem oli see paarsada tonni kuus, siis mulluste aprillisündmuste järel jäi alles 10-20 tonni."

Siiski usub Anne Mere, et tulevikus on Venemaal reaalsem kanda kinnitada kui mõnes ELi riigis. Euroopas kvaliteediga ei löö, kui, siis hinnaga. Põhjus on selles, et tootmise efektiivsus on sealsetel tööstustel palju paremal järjel.

"Käisin Itaalias ühes tehases, mis on vaata et sama suur kui Rakvere kombinaat, aga seal toodetakse ainult viinereid. Meie aga peame oma tehases tegema sadu erinevaid tooteid," iseloomustab ta Eesti ja vanade euroriikide toidutootmise ülesehituse erinevusi.

Küll peaks suurenema Rakvere toodangu eksport Ukrainasse, sest viimane sai hiljuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks ja sealsed tollimaksud kilogrammi eest alanesid seniselt 80 eurosendilt 30-le.

Tarbija eelistused muutuvad ajas ning loomulikult sõltuvad need ühiskonna arengust ja rahva käekäigust.

Näiteks kuni eelmise aasta sügiseni üha suurenes singitoodete tarbimine, ent siis hakkas üleüldine majanduslangus ka inimeste rahakotti piiluma ja sinkide ostmine vähenes. Väheneb siiamaani, umbes viis protsenti igas kuus. "Inimesed ostavad realistlikumalt, poes hulluks enam ei minda," sõnab Mere.

Käesoleva aasta loodab Anne Mere lõpetada isegi parema tulemusega, kui ta kevadel oodata võis. Käive tuleb mullusest suurem, kasumlikkusele vajutavad oma pitseri tooraine-, energia- ja transpordikulude kasv.

Üldiselt on Anne Mere aga seda usku, et majanduslangus annab vähemalt suurtele ettevõtetele, kes on oma eelmiste perioodide kasumit investeerinud tootmise tõhustamise tõstmisesse, teatud eelise väiksemate turuosaliste suhtes.

Ei tea, kas ta peab silmas tõika, et virelema jäänud väiksemaid konkurente on just sel ajal kasulik üles osta? Igatahes on ta kinnitanud, et praegu on ettevõtete ühinemised loogilised ning neid võib veelgi tulla. Kas järgmisena saame kuulda mõnest lihatööstusest, kes leivad Rakverega ühte kappi paneb?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing