Mööblitööstuse edukus oleneb koostöötahtest

Minu käest on viimasel ajal tihti küsitud, kas mööblitööstuse ettevõtteid ootab ees uus koondamiste laine? Need küsimused on eelkõige ajendatud kõhklustest, kas Eesti vanimaid ja edukamaid ettevõtlusvaldkondi on muutuvas maailmas ikka piisavalt konkurentsivõimeline.

Olen kindel, et Eesti mööblitööstusel on tulevikku. Aga seda ainult siis, kui suudetakse nii riiklikul kui ka ettevõtte tasandil muutuvate majandusolude ja kasvava avatud konkurentsiga mitte lihtsalt kaasas, vaid konkurentidest ees käia.

Praegu on paraku küll nii, et Tallinnas mõistetakse kohati riigist pareminigi ümberkorralduste vajadust tööstuses. Eesti Mööblitootjate Liit teeb tihedat koostööd Tallinna Ettevõtlusametiga mööblitööstusklastri väljaarendamisel, eesmärgiga muuta meie mööblitööstus konkurentsivõimeliseks ja suurendada tema ekspordivõimalusi.

Praegu kardavad ettevõtted mitte ainult koos midagi teha, vaid ei taha jagada ka informatsiooni ega anda edasi kogemusi, mõistes seda kui konkurentsi tõstmist. Ometi sunnib just tugev konkurents ettevõtet pidevale arengule, otsima uusi ja veelgi edukamaid lahendusi nii tootmisprotsessis kui ka toodete disainis.

Tänini oleme enam rõhutanud meie mööbli odavust, kuid sellele pidama jääda on ohtlik. Alati on keegi, kes toodab meist odavamalt. Praegu vaatab tarbija pigem hinna ja kvaliteedi suhet - väga hea kauba eest ollakse valmis ka rohkem maksma.

Nii ei sobi Hiina kaubad tihti konservatiivsele eurooplasele - siin eelistatakse odavale masstoodangule põhiliselt kvaliteetset (disain)mööblit. Eriti paistavad silma Skandinaaviamaad, alustades meie põhjanaabrist Soomest.

Pealegi kallinevad ka Hiina kaubad mitmete üleilmsete tegurite (kütuse hinna jätkuv kasv, tööjõu kallinemine jm) tulemusena. Käib globaalne ühtlustumine.

Selles kiiresti muutuvas ja ümberjagataval turul on piisavalt ruumi paindlikele ja efektiivsetele ettevõtetele. Lihtsalt tuleb leida oma koht.

Eesti mööbli konkurentsivõime suurendamisel Euroopa turul peaksid ettevõtted tegema enam koostööd. Üks ettevõte vaevalt et saab (ja pole ka mõttekas) lubada endale põhjalikke turu-uuringuid, koostöö oleks vajalik tootearenduses, spetsialistide ettevalmistuse parandamises, stipendiumide määramises neile noortele, kes tahavad ja suudavad omandada kogemusi Euroopa juhtivates mööblitööstus- ja disainikeskustes. Rohkem tuleks koopereeruda moodsate (kallite) seadmete soetamisel, st unikaalseid ja ühe ettevõtja alaekspluateeritud seadmeid peaks kasutada ühiselt.

Iseenesestmõistetavalt vajab see ettevõtetele lisaks ka riigi panust.

Eesti mööblitööstusel on ajalooliselt olemas tugev alus ja sellelt saab edukalt edasi liikuda, seda eelkõige kahes suunas: esiteks, me peame pakkuma rohkem kõrgema lõppväärtusega tooteid, eelkõige disaini ja tootearenduse kaudu, teiseks tõstma tootmise efektiivsust.

Meil on kätte antud ajalooline võimalus võtta muutuste ajastul mitu astet korraga ja pürgida tippu või jääda tunnelis rongi ootama.

August Kull on 9. oktoobril toimuva Tallinna ettevõtluspäeva hommikufoorumi peaesinejaid. Ettevõtluspäeva märksõna on "muutused".

Autor: August Kull