Pealinna äri ootab muutusi

Tallinn on Eesti suurim majanduspiirkond, mille arengust sõltub suuresti kogu Eesti majanduse käekäik. Pealinna selline positsioon sunnib vaatama homsesse, looma sellised tingimused, mis tõstavad ettevõtete konkurentsivõimet ning soodustavad nende läbilöömist rahvusvahelisel turul.

Seega on vaja muutuda. Just seda oleme arvesse võtnud ka 9. oktoobril toimuva Tallinna ettevõtluspäeva korraldamisel - tahame arutada, mis suunas peaks ettevõtlus arenema, et maailma majandusrongist mitte maha jääda.

Pealinna majandusliku arengu seisukohalt on olulised 2008. aasta suvel Tallinna volikogus vastu võetud innovatsioonistrateegia ja sellest johtuv klastriprogramm aastateks 2009-2013, mis toetuvad riikliku raamdokumendi "Teadmistepõhine Eesti" eesmärkidele.

Kõiki valdkondi võrdselt arendada ei saa, seda piiravad ressursid ja vajaliku oskusteabe puudus, ja pole ka mõtet - kõik valdkonnad ei taga ühtviisi läbilööki rahvusvahelisel turul ega tõsta regiooni konkurentsivõimet.

Seepärast koondatakse lähiaastate arendustegevused ja ressursid kuude võtmevaldkonda - infotehnoloogiale, mehhatroonikale, meditsiinitehnoloogiatele, sh biotehnoloogiale, loomemajandusele ning merendusele ja logistikale ning finantsteenustele. Just need valdkonnad peaksid olema pealinna majanduse arengumootorid.

Selleks on vaja toetada andekaid ja aktiivseid inimesi, luua tingimused ettevõtete, ülikoolide ja teadusasutuste koostööks (seda eesmärki teenib klastriprogramm) ning rahvusvahelistumiseks, samuti toetada arengut tagava linnaruumi kujunemist.

Need pole pelgalt järjekordsed ilusad sõnad, vaid realistlik, ressurssidega kaetud ja tulemustele orienteeritud tegevuskava.

Ettevõtja kasu mainitud strateegiast on ilmne. Nii on võtmevaldkondadele nähtud ette koolitus- ja täiendusõppetoetus, stipendium inseneride erialaseks täiendamiseks välismaal, praktikajuhendaja toetus, innovatsiooniteadlikkust parandavate teemaseminaride korraldamine ja infomaterjalide koostamine, eksportmentorklubi (mentorprogramm välisturule minevatele ettevõtetele) korraldamine, välisriikides kontaktürituste toetamine jms.

On selge, et üks ettevõte, olgu ta nii tubli kui võimalik, maailmaturul üksi läbi ei löö - tal napib turujõudu ja arendussuutlikkust. Edu tagaks koostöö ja ettevõtete võrgustumine, mille arendamisele on suunatud sellised meetmed nagu seminaride, ümarlaudade jms korraldamine klastriteadlikkuse suurendamiseks, klastrikoosluste tekke ja edasiarendamise toetamine jms.

Arvestades asjaolu, et Eesti majandust kummitab juba pikemat aega oskustööjõu puudus, siis saavad ettevõtted kahtlemata kasu ka andekatele tudengitele rahvusvaheliste stipendiumide võimaldamisest, samuti välistudengite värbamisest Eesti kõrgkoolidesse, suveülikoolide korraldamisest ja turundamise toetamisest.

Kõike loetleda pole võimalik - strateegia on mahukas ja haare lai. Kasu saavad kõik, kes töökoha, kes uute teadmiste ja oskuste omandamise kaudu, kes maine tõusust, mis toob pealinna senisest enam investeeringuid ja välisfirmasid.

Innovatsioonistrateegia ja klastriprogrammi kohta saab täpsemalt lugeda aadressilt ettevotja.tallinn.ee

Autor: Kairi Teniste