Advokaat: SMS-laenu probleemide lahendus on nagu peavalu ravimine giljotiiniga

Mariliis Pinn 02. oktoober 2008, 14:32

Advokaadibüroo Tark Co, vandeadvokaat
Hannes Vallikivi kommenteeris justiitsministeeriumi seaduse eelnõu, mis kuulutab
tehingu heade kommetega vastuolus olevaks, kui laenuandja kasutab ära laenuvõtja
erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet või kogenematust ja leidis, et see on
peavalu ravimine giljotiiniga.

„Kõik teame, et on viimasel on kiirlaenu andjad ja SMS-laenu andjad sattunud meedia, üldsuse ja võib-olla ka ainult poliitikute meelepaha alla,“ sõnas ta Krediidiinfo konverentsil.

Justiitsministeerium on välja tulnud ühe eelnõuga olukorra parandamiseks. „Nagu vist Napoleon on öelnud, et ühe suletõmbega võib ta seadused makulatuuriks muuta, võib ka see lühike nelja paragrahviga eelnõu muuta tsiviilõiguse põhialuseid,“ rääkis Vallikivi, et muuta tahetakse tsiviiliõiguse vundamenti.

„Minu arust on tegemist -- ja seda on öelnud ka teised institutsioonid -- peavalu ravimisega giljotiini abil, tahetakse lahendada väikest probleemi, kuid minnakse õiguse baasi juurde,“ andis ta arvamuse.

Nimelt on advokaadi sõnul eraõiguses on oluline, et tehingu osapooled peavad olema veendunud, et tehing jääb kehtima ja mõlemad lubadusi täidaks. „Vähe on võimalusi tehingust tagamiseks,“ ütles ta, kuid siiski selgitas, et on võimalik tehing on tühine algusest peale ja see on kõige suurem ebakindluse allikas.

„Üks tehingu osapool annab laenu ja tahab raha tagasi ning intressi, siis selgub, et laenutehing on tühine ja ta peab pöörduma kohtusse, et raha tagasi saada, kuid intressist peab ta suu puhtaks pühkima,“ selgitas ta, et justiitsministeeriumi seaduseelnõukohaselt ongi plaanis muuta heade tavadega vastuolus olevad ja liikasuvõtjalikud lepingud algusest peale õigustühiseks. „See kindlast selgust ja kindlust ei loo,“ lisas ta.

Ka selgitas ta, et täna juba saab kannatanu, kui ta arvab, et tema raskeid asjaolusid kasutati ära, enda kaitseks kohtusse pöörduda ja kohus võib tehingu tühistada, kuid seadusemuudatuse korral hakkaks kohus omal initsiatiivil selliseid tehinguid hindama, mis annaks kohtusüsteemile suure koormuse. See muudaks lisaks laenamise riskantseks ja seetõttu tõuseksid ka intressid.

Ka puudub liikasuvõtjalikul definitsioon. „Mida tähendab liigkasuvõtjalik, kas keegi pakub kui suur intress võiks, kas nagu Piibli järgi 10% või 20%, 70% 100%, keegi ei oksa,“ lisas ta. Ta tõi välja, et näiteks on arutatud, et maksimaalne aastaintress võiks olla kahekordne väärtuste vahe ehk 100%.

Vallikivi sõnul muudab õiguskorda fundamentaalselt ka eelnõu punkt, kus on kirjas: "Kui laenulepingus on ette nähtud heade kommete vastaselt kõrge intressi tasumise kohustus, on laenusaajal õigus kasutada laenu kokkulepitud aja vältel, makstes selle eest intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.”

„See on laenuandja karistamine,“ lisas ta.

„See on taunitav, sest tsiviilõiguse reeglid kehtivad kõigile tehingtulele. Minnakse SMS-haiguse kallale, kuid medikament võib tuua tüsistusi koomani välja,“ ütles ta.

„Kuigi eelnõu seletuskirjas mainitakse, et majanduslikku mõju ei ole, muudab see krediiti kallimaks, kuna tehingu tühisuse risk kajastub krediidi hinnas,“ lisas ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    09. October 2008, 18:56
    Otsi:

    Ava täpsem otsing