Eesti Pank: kümne aastaga oleme laenamises Euroopale järele jõudnud

Mariliis Pinn 02. oktoober 2008, 14:56

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna
juhataja Jaak Tõrs tõdes, et kümne aastaga on Eesti eraisikute laenude maht
jõudnud Euroopa keskmiseni.

„Kümme aastat tagasi oli eraisikutele laenude maht 7-8 miljardit kooni, tänaseks on see kasvanud üle 100 miljardi krooni, see on kiire kasv. Võrreldes seda kasvu eraisikute sisstulekutega on see olnud viiekordne ehk sissetulekute taseme juures, võlg üks ühik on tänaseks viis korda suurem. Eriti kiire on kasv olnud viimase viie aasta jooksul. Eluasemelaenud on kasvanud seitse korda, tarbimislaenud viis korda ja sissetulekud kaks korda. Jõudsime Euroopa Liidu vanadele riikide keskmisele tasemele, mis oli suhteliselt riskantne kasv,“ rääkis Tõrs.

Tõrsi sõnul on huvitav tõsiasi, et Eestis toimus kiirlaenubuum oli samal ajal kui intressitase tõusis. „See näitab, et oli palju vaba raha, mis otsis kohta, inimesi, kes oleks valmis laenama,“ selgitas ta. „Üks mõjur oli liitumine ELiga, majanduskasv, sissetulud tõusid, suuremad laenud, mitmed välispangad ootasid hetke et astuda turule. Aktiivne tegevus lõi maailma, kus inimesed said laenu võtta, varem ei olnud seda endale teadvustanud, oma finantseering alanes, tähtaeg pikenes, tekkisid paindlikud tooted,“ lisas ta.

„Teine tegur oli pankade marginaal, mis sajandi algul oli 4-5%, siis 2005. aasta alguseks oli alla 1%,“ rääkis ta Krediidiinfo konverentsil.

Eesti Pank on tema sõnul rääkinud, et ujuv intress on riskantne. „Ühel hetkel on euribor 2%, täna 5,5%. See ei ole probleem, kui teadvustada, et miljonilise laenu puhul võib kuine laenumakse 1000 krooni võrra tõusta. Teine tegur on sissetulekud kasvasid 10-15% aastas. See ei saa kaua kesta, sest arenenud riikides on palgakasv 4-5% aastas,“ lisas ta.

Ka üllatas Eesti Panka Eesti inimeste tarbimise vähenemine ja säästma asumine. „Ootasime, et see tegur hakkab mõjuma järgmisel aastal, kuid kuna tegur mõjus varem, oli langus oodatust järsem,“ lisas ta.

Tema sõnul on eraisikute laenude olukorra hindamiseks parim näitaja viivislaenude osakaal. „Üle 60 päeva oli laenumaksega hiljaks jäänud augustis 2,2% laenuklientidest, see näitaja võib tõusta 3%ni. Meie arvutuse tulemus on see, pangad võimelised nii suures mahus laene maha kirjutama, mis näitab, et kogutud kapital on piisav,“ lisas ta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. October 2008, 15:59
Otsi:

Ava täpsem otsing