Eesti narkoturu käive küünib miljarditesse

"Käive on meeletult suur, koos transiidiga võib see olla mitu miljardit," sõnab Põhja politseiprefektuuri narkokuritegude talitus vanemkomissar Kaido Kõplas.

Jahmatama paneb aga tema spekulatsioon, et terves Eestis konfiskeeritud narkootikumide hulk moodustab maksimaalselt vaid ühe protsendi kogu potist.

See tähendaks, et üksnes kuue populaarsema meelemürgi pealt teenitaks meeletud 4,5 miljardit krooni käivet aastas. Lisades sellele ka turu ülejäänud osad, on viie miljardi piir hõlpsasti ületatud.

Aga kust selline summa tuleb? Kõplase tagasihoidlikul hinnangul kulutab üks süstiv narkomaan päevas kuni 400 krooni uimastitele.

See tähendab, et iga kuu tuleb tõsisel sõltlasel kokku ajada 12 000 krooni, aastas tervelt 144 000 krooni.

Kui korrutada see veel läbi 14 000ga, mis on ümardatult sotsiaalministeeriumi hinnangul süstivate narkomaanide arv Eestis, torgitakse ennast aastas kahe miljardi krooni eest.

Seega rikastavad süstijad uimastiturgu üksnes kahe narkootilise aine pealt iga päev 5,6 miljoni krooni võrra.

Et saada aga veel paremat aimu narkoturu tiibade ulatusest, kõrvutame seda Eesti majandussektoritega.

Selgub, et meelemürkide spekulatiivne viiemiljardiline aastakäive teeb silmad ette rohematele majandusvaldkondadele, kui kahel käel sõrmi on.

Statistikaameti 2006. aasta andmete järgi vandus uimastiturule alla kogu Eesti tekstiilitootmine, raudteeveondus kui ka metsamajandus.

Posti- ja kulleriteenus jäi narkoturule üle nelja korra alla, kalapüük kuus korda ja teadus- ning arendustegevus üle 18 korra. Isegi õhutransport tervikuna ei suutnud spekuleeritavat meelemürkide äri edestada.

Eestlaste meelemürgilembust peegeldab ka seinast seina valguv tarbijaskond. Kõplase sõnul on narkootikumid laialt levinud näiteks taksonduses.

Samuti olevat praegusest raskest majandusolukorrast tingitud oht kaotada töö muutnud narkootikumid tavaliseks asjaks kontorites, kus inimesed kasutavad neid töövõime tõstmiseks või pingete maandamiseks.

"Meile tulevad vihjed, kus kontoris laua taga tõmmatakse ninatäis pulbrit sisse ja kirjutatakse edasi," selgitab Kõplas ja lisab, et ka enamik tipphotellide juhte ei tea, mis neil hotellis tegelikult toimub.

Kõplas rõhutab, et just kontorid on need paigad, mille kohta laekuvat infot narkopolitsei üsna pea kindlasti kontrollima asub.

Keskkriminaalpolitsei narkotalituse juht Veiko Germann suhtub narkoturuga seotud numbritesse siiski palju positiivsemalt.

"Ma arvan, et narkoturu käive aastas on ikka väiksem kui viis miljardit krooni," sõnab Germann, kelle hinnangul võib erinevate numbritega spekuleerimine hoopis täiesti valele teele juhatada. "On vahe pühapäevasuitsetajal ja suitsetajal," sõnab Germann näitamaks, et see, kes korra ennast süstib, ei pruugi veel tegelikult statistikas näidatud sõltlane olla.

Kuigi Äripäeva arvutused on üks viis näitamaks meelemürkide turu suurust Eestis, ei tea selle tegelikku väärtust keegi ei politseist ega ka mujalt.

"Spekuleerimine sealhulgas koguste ja summadega on tänamatu tegevus ning kindlasti ei taha kuulda ka kongis pihku itsitavatest kurjategijatest," muigab Kõplas

Sarnaselt Germanniga ei julgenud Kõplas narkoturu võimalikku maksimaalset käivet hinnata.

Eesti olukord on hästi kriitiline. Uuringute põhjal on uimasteid kasutavate noorte arv Eestis pidevalt kasvanud.

Narkootikumide tarvitamine on noorte keskel pigem popp kui taunitav tegevus. Samuti on meil süstivaid narkomaane viimaste uuringute järgi üks protsent elanikkonnast. See tähendab, et igas Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe suures 200 korteriga elamus on mitu süstivat sõltlast ja tõenäoliselt sama palju uimastitega katsetajaid. Minevikus oli stereotüüp, et süstiv narkomaan on 20ndates vene noormees, kellel on kulunud dressid, jäme kuldkett ja elab Koplis. Süstlavahetuspunktidesse tulevad ka kallite autode ja viisakate riietega neiud ning noormehed.

Meil oleks tarvis koolides lapsi juba varakult õpetada õigeid otsuseid tegema.

Ka pole piisavalt kohti ja võimalusi neile, kes on otsustanud narkootikumidest loobuda.