Henry Paulson - Aitab mööda saata öö

Henry "Hank" Paulson (62) jagab ja valitseb. Just tema on 700 miljardit dollarit maksva päästeplaani arhitekt, millele USA Senat kolmapäeval oma heakskiidu andis. "See on mulle äärmiselt ebameeldiv, aga siiski hoopis meeldivam kui alternatiiv," teatas mees septembri lõpul Newsweekile. Paulson nentis, et pärast võib ju pikalt-laialt rääkida, kuidas see kõik nii läks, aga kõigepealt tuleb öö üle elada.

Möödas on ajad, kus Wall Street võimutses Washingtoni üle. Nüüd otsustab valitsus, kes elab, kes sureb - selle illustreerimiseks andis Newsweek Pauslonile oma kaanel tiitli kuningas Henry. Tema Majesteet on langetanud juba otsuseid mitmete finantshiiglaste saatuse üle, kelle seas olid maailma suurim kindlustusfirma AIG, investeerimispangad Lehman Brothers ja Merrill Lynch, hüpoteegiväljastajad Fannie Mae ja Freddie Mac (kõik peale Lehmani otsustati ühel või teisel kujul päästa).

Esindajatekoja finantskomisjoni esimees Barney Frank ütleb, et parlamendiliikmetele tehti lihtsalt teatavaks otsused, mille valitsus eesotsas Paulsoni ja USA keskpanga juhi Ben Bernankega vastu võtsid. Ajakirjandus räägib, et Paulsonist võib saada kaalukaim USA rahandusminister alates Alexander Hamiltonist, esimesest mehest, kes seda ametit pidas.

Ligi 1,9 meetrise Paulsoni võim on seda suurem, et see 700 miljardit dollarit - ehk lahtikirjutatult muljetavaldav 700 000 000 000 ja Eesti rahas 8 triljonit krooni - "abiraha" on suuresti kasutatav tema enda äranägemise järgi. Tema otsustab, milliseid kahtlase väärtusega võlakirju osta, kellelt neid osta ja keda selle töö tegemiseks palgata. Otsused ümbervaatamisele ei kuulu ning tulemustest tuleb teatada poole aasta tagant. Financial Times kirjutas, et Paulsonilt USA Kongressile läkitatud dokument polnud pikem kui vaid kaks ja pool lehekülge.

Mitte kõik ei arva, et see on hea mõte, et Paulson saab tühja tšeki 700 miljardile dollarile. Olgu veel selle kontrollmehhanismiga, kuidas on, aga kas meil pole mitte kits kärneriks? Nimelt töötas Henry Paulson enne 2006. aasta juunis USA rahandusministri kohale asumist ei kellegi muu kui Goldman Sachsi juhina ehk siis otse öeldult oli üks neist, kes selle supi kokku keetsid. Kaheldakse, kas ministrihärra ei taha mitte nüüd oma vanade semude nahka päästa. Paulson töötas Goldman Sachsis kokku 32 aastat ning palkas ka hiljem valitsuses enda juurde tööle mitmeid endisi kolleege Wall Streeti päevilt.

Goldman Sachs polnud kunagi riskantsete hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberite väljalaskmisel nii vastutustundetult saagiahne kui Bear Stearns või Lehman Brothers. Aga puutumata ei jäänud sellest tsentrifuugist temagi. Ja nagu tema kolleege teistes firmades, nii premeeriti ka Paulsonit hea töö eest kasumi kasvatamisel: 2005. aastal kukkus tema pangakontole tervelt 40 miljonit dollarit.

Ja veel: mis päästeoperatsiooni juht see on, kes veel mõned kuud tagasi teatas, et olukord on kontrolli all. Üsna Eesti peaministri kombel käis Paulson ringi ja rääkis, et olukord pole teab mis hull. Ka Paulsoni avaldustest kriisi kohta saaks teha viimase aasta kohta reetliku aegrea, mille põhisõnum on, et olukord on kontrolli all.

Paulsoni toetajad aga leiavad, et just tema on sobiv mees nüüd roolis istuma, kus on selge, et tegutsemisest ei pääse. Kes siis veel kui mitte endine investeerimispankur? Paulsoni tööle palganud Valge Maja personalijuht Josh Bolten märkis Newsweekis, et finantsturud usaldavad ja austavad Paulsonit, kes on kabinetis tänaseni üsna suure iseseisvusega tegutsenud.

Keegi ei kahtle, et Paulson on hingelt läbilööja ja võitleja. Kolledži ajal kuulus ta Phi Beta Kappasse, USA kõige mainekamasse akadeemilisse tudengiühendusse. Harvardis sai ameerika jalgpalli harrastavast noormehest USA parimatest amatöörmängijatest koosneva meeskonna ründav poolkaitsja - samal positsioonil mängib muide ka rikkaim eesti soost sportlane Michael Roos.

Goldman Sachsi juhina saabus ta kontorisse kell pool kaheksa hommikul ja oli juba nii omas elemendis, et tuhises headest sõpradest neid nägemata ja tervitamata mööda. Oma paljudel reisidel Hiinasse tavatses ta broneerida lende, mis jõudsid kohale enne kukke ja koitu, et veeta tunnike hotelli trenažööril ning olla kell 8 hommikul juba esimesel kohtumisel platsis. Paulsoniga omamehetseda polnud Goldmanis kombeks, teda mäletatakse pigem distsiplineeritud ja detailse juhina. Klassikaline Paulson on "otsekohene, sardooniline, agressiivne", iseloomustas rahandusministri ametisse astuvat Paulsonit Financial Times.

Tema lähenemine kriisile on olnud nõudliku juhi, mitte kompromisse otsiva mesikeelse poliitiku oma. Lobisemist ei pea ta vajalikuks, vaid läheb kohe asja juurde. Viimased nädalad on ta rabanud ainsagi puhkepäevata tööl, telefoni otsas, läbi rääkides, olukorrale lahendust otsides.

Iroonia, et vabaturu pooldajana tuntud Paulsoni rolliks on kujunenud hätta sattunud äriühingute maksumaksja rahaga päästmine, on muidugi omaette teema. President George Bush ütles Paulsonit 2006. aasta juunis ametisse vannutades, et nii tema kui ka Hank mõistavad, et majandus õitseb siis, kui ameeriklastel lastakse säästa, kulutada ja investeerida oma äranägemise järgi. "Hank mõistab sedagi, et valitsus peab kulutama maksumaksja raha targalt või üldse mitte," teatas president loetud kuud enne kriisi puhkemist. Paulson ise nimetas ühe oma prioriteedina "reguleerimise hiiliva ekspansiooni" peatamist.

Paulson on korduvalt tunnistanud, et pankade päästmine on äärmiselt vastik ülesanne. Kuid see-eest ei pea vaevalt paar aastat ametis olnud rahandusminister muretsema, kas tal ikka on piisavalt aega endast märk maha jätta.

"Selle asemel, et tagantjärele ajalugu parandada, proovin ma seda teha ja midagi korda saata. See ei pruugi olla täiuslik," ütles Paulson ajakirjale Fortune. Ka parim võimalikest halbadest variantidest oleks hetkel suurepärane saavutus.

USA rahandusminister Henry Paulson, kes lapsena unistas metsniku ametist, armastab loodust. Kogu oma varanduse, mida hinnatakse 700 miljonile dollarile, on ta lubanud pärast surma just looduskaitsele annetada. Praegu on ta selleks andnud 100 miljonit dollarit.

Kui lugeda Paulsoni armastusest loomade-lindude vastu, siis tuleb silme ette pigem Gerald Durrelli eluloolise raamatu "Minu pere ja muud loomad" kümneaastane loodusfännist peategelane kui lipsustatud karmuse kehastus.

Kui pere veel Illinoisis elas, pidas ta seal sõna otseses mõttes loomaaeda, kirjutas Fortune mõned aastad tagasi. Kährikkoerad Twinkie, Sam, Hershey ja Rambo jooksid majas vabalt ringi. Kasvandike seast ei puudunud ka näiteks lendoravad, alligaatorid, maod (Paulsoni erilised lemmikud) ja tarantel.

Kui ta oli sunnitud New Yorki kortermajasse kolima, siis lohutas ta ennast sellega, et vaatles Central Parkis linde koos abikaasa Wendyga, kes töötas linde tutvustavatel jalutuskäikudel giidina. Tänagi on Paulsoni rahandusministeeriumi tuba täis tema naise tehtud linnufotosid.

Paulson oli kaks aastat maailma suurim mittetulundusliku looduskaitseorganisatsiooni Nature Coservancy esimees, tehes teiste seas tihedat koostööd Hiina valitsuse ning suurettevõtetega, kellest paljud looduskaitsjad hoiavad eemale kui katkust. Paulson väitis, et temale meeldib kompromisse otsida.

Kalastamisest loodusesõber siiski ära ei ütle. Selle meelelahutuse juures lööb välja ka tema agressiivne loomus. Kui keegi Paulsoni sõpradest peaks saama Floridas kalal käies temast rohkem saaki, siis läheb mees kas või pärast lõunat üksi tagasi kogusid täiendama. Ilma esindusliku saagita ta tagasi ei tule, isegi kui ta peab seepärast õhtusöögist loobuma.

Praegustel rasketel aegadel peab Ameerika majanduse päästmisega tegelev mees oma õhtusöögist perega loobuma tihti, sest päevad venivad pikaks ja nädalavahetused takkajärgi. Vähese kodus viibimise tasa tegemiseks katsub rahandusminister teha koos naisega pärastlõunal paaritunnise rattasõidu Washingtoni Rock Creeki pargis.

Hank on just õige mees praeguseks hetkeks. Tema teab, mis toimub Wall Steetil, ja mõistab neid keerulisi finantsinstrumente paremini kui enamik inimesi ja ka enamik rahandusministreid. Nii et kui ma peaksin täna valima ühe inimese tüüri juurde, siis see oleks Hank Paulson.

Praegu on ükskõik mille tegemine parem kui mitte millegi tegemine. Paulson ja tema kolleegid peavad taastama inimeste ja turu usu, et me liigume sellest punktist edasi. See pole ainult Ameerika, vaid kogu maailma finantsturgude probleem, mis on kõik omavahel seotud ja kokku kukkumas.

NBC, 21.09

Mis puudutab USA keskpanga ja rahandusministeeriumi abipaketti, siis kindlasti on positiivne, et sellise plaani koostamise ja rakendamisega tegeletakse.

Samas on küsitav, kas riik peaks investeerimispankade valede otsuste tagajärjed enda kanda võtma, aga võib-olla pole teist teed probleemide eskaleerumise vältimiseks.

Henry Paulsoni tegevust vaadates on aga täiesti enesestmõistetav, et tema peab hoidma initsiatiivi. Ei saa ju oodata seni, kuni tööle asub uue presidendi administratsioon. Ta teeb kindlasti väga head tööd ja varasemale karjäärile investeerimispangas tuginedes tunneb ta valdkonda suurepäraselt.

Kõik tema sekkumised on vastuolulised ja majandusteadlased räägivad neist veel aastaid.

Kuid ta on olnud erakordselt efektiivne. Ma ei suuda ette kujutada kedagi, keda ma oleksin rohkem sellesse ametisse tahtnud.

Fortune, 19.09