Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Merko oma vitsad
Riigihangete ameti vaidluskomisjoni eilne otsus mitte lubada Merko Ehitust riigihangetel osalema võib esmapilgul tunduda ülekohtune. Võib öelda, et Merko konkurendid ajavad juuksekarva lõhki, sest sisuliselt on uue registrinumbriga Merko näol tegemist kogenud ehitajatega. Ühe konkurendi kadudes saavad ehitusteenuse pakkujad küsida ka riigilt kõrgemat hinda.
Eilsel otsusel on aga üks suur pluss. See näitab, et Eestis ei saa ajada edukalt äri põhimõttel, et kuni sind pole kohtus süüdi mõistetud, on kõik õige.
Loodan, et selle juhtumi valguses hakkavad ettevõtjad rohkem mõtlema, kuidas praegu langetatud otsused võivad mõjutada ettevõtet pikaajaliselt. Merko Ehitus tõusis Eesti ehitusturu liidriks, käitudes põhimõttel "las koerad hauguvad, karavan liigub edasi". Lühiajaliselt saavutas Merko edu, kuid pikaajaliselt mängisid Merko juhid ja suuromanikud ettevõtte maha.
Nad võivad küll oma hädades süüdistada meediat, uurimisorganeid või pahatahtlikke konkurente, kuid tegelikult on nad ise süüdi. Oma tegevusega andsid Merko juhid ja suuromanikud avalikkusele võimaluse end rünnata ning selle tulemusena võib Merko Ehitusel kaduda võimalus osaleda riigihangetel. See oleks küll väga valus õppetund, aga ülikasulik Eesti ärieetika seisukohast.