Tallinkil üliaktiivsed insaiderid

Kokku on insaiderite sooritatud tehingute käigus vahetanud omanikku 439 miljonit väärtpaberit, mis on enam kui kaks kolmandikku Tallinki aktsiate üldarvust.

Tõsi, pea poole aktsiate üldarvust annab möödunud veebruaris toimunud fondiemissiooni käigus juurde saadud aktsiad, kuid ikkagi on insaiderite sooritatud tehingute maht aukartustäratav, väikeinvestorite seisukohast lähtudes aga ehmatav.

Esimese insaidertehinguni kulus vaevaelt kuu pärast Tallinki börsileminekut - finantsjuht Andres Hunt ostis 2006. aasta 16. jaanuaril 1525 ettevõtte aktsiat (Tallinki aktsiad noteeriti Tallinna börsil 2005. aasta 9. detsembril). Hunt, Ain Hanschmidt ja Enn Pant ostsid nii oma nimele kui ka neile kuuluvatele ettevõtetele järgneva kahe nädala jooksul kokku peaaegu 70 000 aktsiat.

Mäletatavasti hakkas Tallinki aktsia hind börsil kiiresti langema, sest mõned varem aktsiaid omanud välisfondid hakkasid aktsiad kiiresti müüma.

Suuromanikud ja juhatuse liikmed on tehinguid Tallinki aktsiatega teinud ilmselt koordineeritult. Väga tihti teevad ettevõtte võtmeisikud tehinguid lühikesel ajavahemikul. Üsnagi markantseks, aga kaugeltki mitte ainsaks näiteks on selle aasta jaanuari lõpp, mil pärast kvartalikasumi 98protsendilist kukkumist moodustasid siseringi tehingud pea kolmandiku Tallinki aktsiate kauplemismahust Tallinna börsil. Pärast kvartalitulemuste avalikustamist ostsid Tallinki aktsiaid kas oma või neile kuuluvate firmade nimele Enn ja Eve Pant, suuromanik Ain Hanschmidt, nõukogu liige Toivo Ninnas, Andres Hunt, aga ka grupi suuromanik Infortar.

Üsna selge, et tegemist oli katsega üritada tugiostude abil toetada aktsia hinda. Ehkki kauplemismahud olid üsna mõõdukad, ei suudetud siiski hinnalangust peatada ning aktsia hind kukkus paari päevaga 7 protsenti. Selliseid perioode, kus võtmeisikud on lühikese aja jooksul aktiivselt aktsiaid ostnud, on veelgi.

Tegelikult ei ole selles midagi paha, kui suuromanikud aktsiaid ostavad ja sellega väärtpaberitele toetust avaldavad. Statistika näitab, et valdavalt ongi tegemist aktsiate ostjatega, müügitehingud on pigem erandlikud.

Torkab aga silma, et suuromanik AS Infortar on kasutanud suurtes mahtudes Tallinki aktsiaid oma muude tegevustega seotud laenude tagatiseks.

Infortari ja Tallinki 2007. aasta aastaaruannetest selgub, et 31. augusti seisuga (mõlema ettevõtte finantsaasta lõpp) oli Infortar pantinud lühi- ja pikaajalisteks laenudeks kokku 102 miljonit Tallinki aktsiat, mis oli 39 protsenti ettevõttele kuuluvatest aktsiatest.

Panditud aktsiate väärtus oli veidi üle 2 miljardi krooni, mis oli veidi enam kui kuuendik Tallinki tollasest turuväärtusest.

Tänaseks on Infortari poolt panditud Tallinki aktsiate arv kasvanud veel 72 miljoni väärtpaberi võrra, mis tähendab, et suuromanik on pantinud üle poole talle kuuluvatest Tallinki aktsiatest.

Veidi vähem kui kuu aega tagasi rääkis Elcoteq Tallinna peadirektor Heikki Mäkela, Äripäevale, et liiga tihti on Eesti firmaomanikel või juhtkonnal oma väike firma, mis pakub suurele ettevõttele teenust. Ja seega ei ole päris selge, kelle huvidest lähtuvalt juhtkond otsuseid teeb: kas enda või ettevõtte vajadustest lähtuvalt.

Ka Tallinki juhtkonna puhul ei ole tegemist väikese, vaid suure firmaga, kellel on väga suured ambitsioonid ka väljaspool Tallinki.

Mulle tundub, et tegemist on potentsiaalse konfliktiallikaga suuromanike ning väikeinvestorite huvide vahel.