Padar: finantskriisi Pythagorase teoreemiga ei lahenda

Liis Kängsepp 05. oktoober 2008, 13:55

Rahandusminister Ivari Padari sõnul on
Eesti finantskriisile reageerimiseks valmis ning kavatseb lähipäevil anda
menetlusse seadusemuudatuse, millega muudetakse hoiuste tagamine Eestis seniselt
üheksakümnelt protsendilt sajaprotsendiliseks.

Järgneb intervjuu Ivari Padariga.

Viimasel ajal on jutuks tulnud Eesti finantssüsteemi usaldusväärsuse ja stabiilsuse kindlustamine. Millised tegevuskavad Eestil selleks on?
Iga situatsioon on unikaalne. Koostöös Rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga oleme ära kaardistanud kõik variandid, mis tekkida võivad ning kuidas siis toimida. Aga siin pole olemas ühte ja ainukest Pythagorase teoreemi, millega kõik olukorrad lahendatud saaks. Võimalikud on kõik maailmas rakendatud meetodid alates likviidsusabist lõpetades sellega, et riik sekkub oma osalusega. Valmisolek kõigiks variantideks olemas.

Mis olukord see peab olema, kui riik oma vahenditega sekkuda otsustab ning kui tõenäoline see on?
Ma ei pea selle tõenäosust väga kõrgeks. 90 protsendi turust on kahe Rootsi panga käes. Skandinaavia pankasid pole finantskriis praegu olulisel määral raputanud, samuti on Rootsi väga mõistlikult käitunud, mis laieneb ka Baltikumile.
Üks skeem, kus riigil on võimalus sekkuda, on tagatisfond. Ma rõhutan – ma ei pea sekkumist tõenäoliseks, aga valmisolek on olemas.
Praegu otsitakse Euroopa Liidus harmooniat, et riikidel oleks need tagatisskeemid sarnased. Neljapäeval oli see valitsuskabinetis ka arutusel. Praegu on Eestis 10protsendiline omavastutus. Teisipäeval toimub Luksemburgis EL rahandusministrite kokkusaamine ja ma usun, et selleks ajaks on meil juba menetlusse antud seadusparandus, millega viiakse hoiuste tagamine Eestis 100protsendiliseks. See oleks mõistlik. Lisaraha tuleks samadest vahenditest, nagu need täna tagatisfondi tulevad. Märkimisväärset koormust see juurde ei too.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kehtestada pankadele rangemad regulatsioonid ja kapitalinõuded. Kesk- ja Ida-Euroopa ning Poola olid sellele vastu. Milline on Eesti seisukoht?
Eesti on olnud pigem soosival seisukohal, mis puudutab regulatsioonide rangemaks muutmist. Antud juhul me ei ole Kesk-ja Ida-Euroopa ning Poolaga ühes paadis.

Kas vastab tõele, et Eesti poole on välispangad pöördunud ettepanekuga, et kuna järgmise aasta riigieelarve on defitsiidis, siis kas Eesti sooviks korraldada võlakirjade emissiooni?
Kui selliseid võlakirjade emissiooni vestlusi on olnud mitteametlikult, siis selle eest ma pead anda ei saa, aga käe võin südamele panna küll ja öelda, et ametlikul tasandil pole sellest juttu olnud.

Mis juhul Eesti seda kaaluks ja kas see võib vajalikuks osutuda?
Kui riigil on mingil põhjusel vaja lisavahendeid, peab vaatama, kust need kõige optimaalsemalt saaks - kas kasutada reserve, võtta laenu või mõni muu variant. Eesti riik ei ole praegu võlakirjade emissiooni arutanud, sest meil on olemas reservid, oleme tugevalt pihtide vahele võtnud eelarve, aastal 2010 jätkame samas vaimus, nii et täna seda teemat letis ei ole.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. October 2008, 14:21
Otsi:

Ava täpsem otsing