Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fitch lükkas Eesti riigi reitingu ühe pügala võrra allapoole
"Balti riikide reitingu alandamine peegeldab riski, mille loob Euroopa majandusliku ja finantsilise olukorra allakäik. Viimane mõjutab tugevalt just Balti riikide makroökonoomikat, arvestades nende jooksevkonto defitsiiti," sõnas Fitchi areneva Euroopa osakonna juht Edward Parker.
"Kuigi Eesti valitsus ei pea eelarvekulude katteks raha laenama ja reitingu muutus riigile otsest mõju ei avalda, suhtume Fitchi vaadetesse siiski tõsiselt," kommenteeris Eesti Panga asepresident Märten Ross.
Tema sõnul on Eesti majanduses eelmise aasta teisel poolel alanud kohandumisega oluliselt vähenenud need peamised riskitegurid, mida Fitch on oma otsuse põhjendusena välja toonud. "Kiire laenukasv on märgatavalt alanenud ning jooksevkonto puudujääk langeb järgmisel aastal 6 protsendi tasemele," ütles Ross.
Fitchi hinnangul kuuluvad kolm Balti riiki esikümnesse nimekirjas, mida iseloomustavad suur välisinvesteeringute vajadus ja sõltuvus pangafinantseerimisest. Fitch ennustab Eestile selle aasta jooksevkonto puudujäägi suuruseks 10,5 protsenti. Samuti prognoosib agentuur järgmiseks aastaks välisfinantseeringu vajadust 350 protsendile 2008. aasta lõpu valuutareservidest.
"Eesti majanduse sõltuvus väliskapitali jooksvast sissevoolust on oluliselt vähenenud, mida näitab ka väliskaubandusbilansi väga kiire kahanemine. Ettevaates ei pea me välisrahastamisega seotud riskide realiseerumist tõenäoliseks," ütles Ross.
"Kokkuvõttes peegeldab Fitchi otsus eelkõige investorite ja turuanalüütikute seas valitsevat üldist riskikartlikkust ja määramatust, mille peamiseks põhjuseks on finantsturgude olukord maailmas," ütles Ross.
Danske Banki peaanalüütik Lars Christensen kirjutas oma kommentaaris, et on Fitchiga täiesti nõus, ning rõhutas, et Euroopa krediidipositsiooni halvenemine mõjub Balti riikide majandusele ja turgudele väga tugevalt.
Christensen prognoosib suuremat volatiilsusriski lisaks Balti riikidele ka Bulgaariale, Ukrainale ja Kasahstanile.