Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ka küte ei saa läbi disainita

Frank Õim 06. oktoober 2008, 00:00

Aina rohkem pööratakse majade renoveerimisel ja uute hoonete ehitamisel tähelepanu sellele, kuidas soojus majja tuua. Huvi tuntakse eriotstarbeliste radiaatorite, aga ka laeküttepaneelide vastu, mis pakuvad säästlikke ning dekoratiivseid lahendusi ruumide kütteks.

Erikujulisi disainradiaatoreid valmistatakse igasugustest materjalidest ning nende valik on ülilai. Eelkõige püütakse aga uute soojusandjate väljamõtlemisel rõhutada energia kokkuhoidu.

Disainradiaatorite tootevalik on väga suur ning valida võib kümnete tuhandete mudelite, suuruste ja pinnatöötluste vahel.

Näiteks on huvitav ja palju kasutust leidnud küttekeha põrandasse maetav kanaliradiaator, mis on funktsionaalne kõrgete klaasfassaadide puhul. Selline lahendus ei varja akendest väljavaadet, kuid loob samas tõusva õhuvooluga soojakardina nii, et ka kohe akna all on soe.

Kuna madalatemperatuuriline põrandaküte sellist soojust teha ei suuda, kasutataksegi kanaliradiaatorit tihti kombinatsioonis põrandaküttega.

Kanaliradiaatori eksklusiivust saab rõhutada pealisresti materjaliga, kus valida saab mitmesuguste puitude ja metallisulamite vahel.

Kanaliradiaator võib olla kuni viie meetri pikkune ning vastavalt võimsusele kuni 45 cm lai ja 30 cm sügav.

Eestis võib kanaliradiaatoreid kohata näiteks Rotermanni ärikvartali uutes hoonetes, samuti Tartus värskelt avatud Taskus, aga ka individuaalelamutes.

Veel on levinud disainradiaatori tüübiks vannitubadesse ja köökidesse paigaldatav nn rätikuradiaator, mida leidub samuti laiades variatsioonides.

Sellega aga tootevalik alles algab - näiteks saab toa kütmiseks valida puidust viimistlusega radiaatori, küllaltki palju leiavad kasutust toruja välimusega postradiaatorid ning horisontaalsed plaatkonvektorid, samuti püüavad pilku poleeritud roostevabast terasest tooted.

Nimetatud tooted on kodu leidnud näiteks Tallinnas hiljuti valminud Fahle majas ning mitmetes büroohoonetes.

Keskkütteradiaatorid jagunevad materjali järgi teras-, alumiinium- ja malmradiaatoriteks. Radiaatorite materjalivalikut kaaludes tasuks teada, et terasradiaator on tavaradiaatoritest kõige odavam, samaväärse alumiiniumradiaatori hind on hinnanguliselt 20% kallim ja malmradiaatori eest tuleb tasuda veel täiendavad 30%.

Üks Eestis veel vähe kasutust leidnud küttelahendus on laeküte, mis on mujal maailmas pakkunud mugavat ja säästlikku lahendust näiteks autosalongidesse, tootmishoonetesse ja kaubanduskeskustesse juba peaaegu 50 aastat.

Laeküttepaneelidel põhinev küte on loomult kiirgusküte, st paneelide tööpõhimõte on sarnane loodusliku päikesekiirguse soojendava toimega: külmal talvepäeval otsese päikesekiirguse all tajume mõnusat soojust hoolimata meid ümbritsevast külmast õhust.

Päikesekiirguse soojenev toime saavutatakse elektromagnetilisi laineid kasutades, mis tungivad energiakadudeta läbi õhu. Nende energia muundub soojusenergiaks üksnes kokkupuutes kehaga. Laepaneelidelt vabanebki soojus vaid pindade ja objektidega kokkupuutes. Seega pole vaja kütta kõrgemal olevat õhku ja kasutegur jooksevkulude osas on selgesti tajutav kõrgete ruumide puhul.

Laepaneelid tagavad meeldiva soojuse ka 30 meetri kõrguselt. Laekütte tööpõhimõte on lihtne ja tõhus: kiirguspaneele soojendatakse kuuma veega ning need kiirgavad omakorda soojuse ruumi.

Meeldiv, hääletu ning tõmbusevaba kliima siseruumides on saavutatav soojuskiirguse põhimõtte kaudu, mille puhul tajutav temperatuur on kõrgem kui ümbritseva õhu temperatuur. Soojuskiirguse tagasipeegeldumisel soojeneb õhk ruumis ühtlasemalt ja vähendab energia tarbimist.

Soojust kiirgavad paneelid paigutatakse siseruumis ühtlaselt lakke, tagades soojuseleviku üle kogu ruumi. Kiirguspaneelide küttev ja jahutav toime on kohe tajutav.

Sama süsteemi saab kasutada ka ruumide jahutamise puhul, kui läbi paneelide lasta voolata külma vett.

Erinevalt õhkküttesüsteemidest ja konvektoritest ei ringle õhk ruumis ja nii ka mitte tolm ja mustus, samuti puudub õhkkütte lahendustest tuntud müra.

Fotod: Maris Ojasuu, Andras Kralla, tootjad

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing