Kaitse oma kodu punase kuke eest

Artikkel

- Uudised
- 5. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaitse oma kodu punase kuke eest
Igaüks meist on ohutuse, sh tuleohutuse esmane tagaja ja vastutaja. Riik loob seadustega normatiivse raamistiku, lisaks järelevalvesüsteemi ning tagab vajaliku informatsiooni kättesaadavuse. Inimene ise aga peab omandama vajalikud teadmised, oskused ja vahendid ohutu keskkonna tagamiseks.
Igale majaomanikule on kõige olulisem esmase reageeringu andmise oskus ja vajalike vahendite ning teadmiste olemasolu. Eriti oluline on see juhtudel, kui professionaalne abi on kaugel või napib.
Ometi ei pöörata tuleohutuse tagamisele majas piisavalt palju tähelepanu. Küsimustele vastavad Tamrex Ohutuse tegevdirektor Harry Volke ja tuleohutusspetsialist Jüri Hiiemäe.
Üldiselt on olukord halb - seda kinnitab ka meie tules hukkunute statistika (nt Soomes hukkub tulekahjudes vähem inimesi kui Eestis, kuigi Soome rahvaarv on viis korda suurem).
Tuleohutus on maja valdaja vahetu mure. Inimene on ise vastutav oma lähedaste ellujäämise, tervise ja vara säilimise eest. Kindlustus ju korvab kahjud, kuid uue kodu ehitamisega võib aega minna aastaid.
Väga paljude inimeste puhul on märgata vanast ajast pärit käegalöömise mentaliteeti. Samas on kasvamas uus põlvkond, kes püüab olla kursis uuega, käituda ohutuskultuurselt ja olla pädev oma tegudes ja ohutusvahendites, mida soetab.
Kustutusvahendite vähesus on eelkõige seotud madala vastutustundega enese ja lähedaste ees. Teisalt puudulike teadmistega, mida soetada, kuhu, kui palju, milleks - see tähendab puudulikku ohutusteavet, asjatundmatust ja sageli valehäbi, et küsida kompetentselt tegijalt nõu.
Eestis kehtiv tuleohutuse järelevalvesüsteem on üles ehitatud selliselt, et uute majade ja ehitiste üld- ja detailplaneeringud ning projektid läbivad tuletõrje järelevalveteenistuste kontrolli, millega tagatakse selle taseme ehituslik tuleohutus.
Korralik ehitusjärelevalve ning objekti lõplik vastuvõtt päästeameti poolt tagab normide kõrvalekalleteta järgimise, kuid see tagab üldjuhul vaid tuleohutuse ehitusliku poole.
Maja kasutuselevõtt aga toob vastutuse koju, kus iga omanik ja pereliige oma tuleohutu tegevuse ja käitumisega tagab vara ja tervise ning elu säilimise. Kui aga midagi juhtub, on küsimus jällegi esmase reageeringu pädevuses, st oskustes ja kvaliteetsete vahendite olemasolus.
Õnnetuste ärahoidmise ja kahjude vähendamise seisukohalt on ülioluline varajase avastamise võimalus ja alarmsüsteem (näiteks suitsuandur või andurisüsteem, teateedastus, naabrivalve).
Majaomanik peab teadma, kuidas käituda tulekahju korral - kuidas helistada numbril 112 häirekeskusesse ja kuidas kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid. Lisaks ei tohi majaomanik olla hooletu lahtise tule kasutamisel (järelevalveta lõke, küünlad jõulukuusel).
Tuleb vältida tuletikkude sattumist laste kätte. Maja ümbrus tuleb hoida puhas põlevmaterjali jäätmetest. Keelatud on kulu põletamine.
Korras peavad olema elektri- ja küttesüsteemid. Hea, kui kamina ees istujal oleks nii nagu perearst ka pere korstnapühkija, kes kaks korda aastas puhastab, kontrollib ja annab hinnangu küttesüsteemi ohutusele.
Olemas peab olema kiire evakuatsioonivõimalus ja teadmine, kustkaudu majast välja pääseb. Lukustatud välisuks peab kindlasti olema seestpoolt avatav võtmeta.
Majal peab olema number, mis on pimedal ajal valgustatud, et päästeteenistus leiaks vajadusel kiiresti õige aadressi.
Kõige esmased on nn kolm kodukaitsjat: suitsuandur, et varakult süttimisest teada saada; tulekustutustekk, et väikesed tulekolded hetkega kustutada, ja pulberkustuti, et mis tahes materjali põlemisele tõhusalt vastu astuda.
Kodu muutub kaitstumaks, kui on olemas teadmised tuleohutusnõuete elementaarsest järgimisest, kustutusvahendite olemasolust ning kasutamise oskusest.
Suitsuandur või signalisatsioonisüsteemid on eriti olulised öisel ajal, et ärgata ja ellu jääda ning pädevalt reageerida.
Päevasel ajal, kui kedagi kodus ei ole, on oluline, et alarmile järgneks lähim ja võimalikult kiire reageering, kuna riiklik ressurss ei ole alati piisav ja kiiresti kättesaadav, seda eriti maapiirkondades.
Suitsuanduri kohustuslikuks muutmine on naaberriikide kogemusel andnud jõuliselt positiivse tulemuse.
Suur osa õhtuseid, varahommikusi ja öiseid põlenguohvreid jääb olemata just erasektoris, st korterites ja eramutes. Sellised kogemused on eriti ilmekad põhjanaabritel.
Seaduse kehtima hakkamine ise aga ei muuda veel midagi, meie peame muutuma kultuursemaks. Suitsuanduri soetamine on vaid üks samm kodu ohutumaks muutmisel.
Korraliku suitsuanduri hind on 100-150 krooni; tuletekk 200-250 krooni; korralik pulberkustuti maksab 600-700 krooni.
Tulekustutite korrashoid ja toimimine tagatakse regulaarse kontrolli ja hooldusega. Kustuti kontroll maksab 60-70 krooni ja teostatakse see tavaliselt ootetööna.
Kontrollil ilmnenud tulekustuti rikke korral tehakse tulekustutile hooldus. Kustuti hooldus maksab 150-400 krooni sõltuvalt töömahust ja sellest, palju tuleb kustutusainet ümber vahetada.
Tulekustuti kontrolli ja hooldust tehakse kustutite hooldekeskustes. Kontrolli ja hooldust tohib teha vaid pädev isik.
Kustutid tuleb viia hooldefirmasse kontrolli iga kahe aasta järel (kui kustuteid hoitakse välistingimustes, siis iga aasta järel), autokustuteid kord aastas (kuna nendele mõjub niiskus ja vibratsioon).
Ohutusturul on välja kujunenud brändid ja nende esindajad või müüjad. Igapäevamõisteks on kujunenud termin "säästukaup".
Ohutus ei ole koht, kus tingida ja kokku hoida, kui aga, siis riskivõtja on sageli kahjukannataja.
Soovitatav on valikuid teha kas vahetu konsultatsiooni korras tuleohutusfirmade müügisaalis või suuremate tegijate kodulehelt asjakohase infoga tutvudes.
Nurgatagune koht pakub ka nurgatagust turvalisust. Tahame ju meiegi, et meie kodu oleks meie kindlus.
Autor: Evelin Rikma
Hetkel kuum