Korstna eest tuleks hoolitseda kord aastas

Artikkel

- Uudised
- 5. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korstna eest tuleks hoolitseda kord aastas
Objektiivne hinnang korstnatele on hädavajalik tuleohutuse tagamiseks majas. Vanadel korstnatel esineb tihti pragusid, seda eriti pärast tahmapõlengut. Pragude tagajärjel võivad korstnat ümbritsevad põlevmaterjalist konstruktsioonid süttida või tekib oht vingumürgituseks.
Kui paigaldada tavalisele telliskorstnale tänapäevane keskküttekatel, on see korstna kindel surm, sest kütteseadmest tekkiv happeline kondensatsioonivesi sööb korstna vuugid tühjaks ning kahjustab ka telliseid, eriti just silikaatkive. Uuema aja moodulkorstnate puhul on pragude teke konstruktiivselt välistatud, samuti on moodulkorstnad juba soojustatud.
Kui ahi või pliit ajab suitsu sisse ega tõmba, võib põhjuseid otsida kas halvast tõmbest või küttekoldest endast. Hea tõmbe korral kustub praokil oleva korstnapuhastusukse ees küünal. Nõrga tõmbe üks põhjuseid võib olla liialt kitsas või vastupidi liialt avar korstnalõõr, valesti ehitatud korstnapits (lehtrikujuliselt laienev lõõritipp).
Ka liiga pikk pööningut või mõnd muud kütmata ruumi läbiv korstnaosa halvendab tõmmet. Kui lõõrid juhitakse korstnasse samalt kõrguselt, tekivad gaasikeerised, mis nõrgendavad tõmmet. Kui hoonet ümbritsevad kõrgemad hooned ja puud, võib suitsu sisse ajava korstna tõmmet parandada korstnaosa pikendamisega.
Kui suitsu hakkab tuppa ajama suletud kütmata ahi, on süüdlaseks taas korstnalõõride vead. Suitsu hakkab sisse ajama tavaliselt siis, kui köetakse mõnd teist ahju, millest tekkiv suits ebatihedate lõõride ja suluste kaudu tuppa pressima hakkab.
Põhjuseid tuleb otsida veel sellest, kui mitu korstnat on ühendatud samasse lõõri või kui lõõridevahelistes seintes on pilud.
Pigi on korstnas kõige tuleohtlikum. Pigi ja tahma põlemisel võib temperatuur korstnas tõusta kuni 1500 YC, mis võib korstnat tõsiselt kahjustada. Pigi tekib korstnasse, kui köetakse valesti, kasutatakse märga kütet, kui koldes on halb tõmme ja korsten või küttekolle on halvasti ehitatud.
Pigi tekib tavaliselt kütuse mittetäieliku põlemise tõttu, mis tekib siis, kui kütmisel ei pääse koldesse piisavalt õhku. Et vältida pigi teket, tuleb koldesse juhtida piisavalt õhku, see tähendab, et kütta ei tohi poolkinnise siibri ja kinnise ahjuuksega. Kasutada tuleb vaid kuiva kütust.
Korstnalõõr võib pigituda juba allpool pööningut, mille tagajärjel tungib pigi läbi korstnajala eluruumi, jättes seinale korstnajala vahetus läheduses pruunikaid laike, mida värviga katta on raske.
Kõige problemaatilisemad on vanad tahmapõlengu üle elanud kivikorstnad.
"Enamiku vanemate majade puhul ei saa kahjuks tuleohutusest midagi rääkida. Kui peaks järgima rangelt uusi tuleohutusnorme, tuleks enamik neist maha lammutada," räägib Urmas Danil, OÜ Schiedel Moodulkorstnad tehniline konsultant.
Kui korstnapühkija on vead kindlaks teinud, saab teha plaane korstna remondiks. Väga lagunenud kivikorstna puhul tuleks kaaluda uue korstna ehitamist.
Mõelda tasuks laavakivist või keraamilise suitsutoruga isoleeritud korstna ehitamisele, mis on tunduvalt vastupidavamad kui tavaline kivikorsten nii happe- ja tahmapõlengukindluse kui ka ohutuse poolest.
Muudel juhtudel peaks saama vähema vaevaga hakkama. Metallist moodulkorstnaid kasutatakse pigem uute kütteseadmete paigaldamisel olemasolevatesse ruumidesse, kui läheduses pole ühtegi vaba suitsulõõri ühendamiseks saadaval.
Vanade puiduga köetavate korstnalõõride renoveerimiseks on Danili sõnul kõige hõlpsam lahendus renoveerimissegu kasutamine. Sellisel juhul puhastatakse vana korstnalõõri sisepind ning vooderdatakse seestpoolt spetsiaalse renoveerimisseguga.
Meetodi eeliseks on see, et ei vähendata lõõri sisemõõte, vaid täidetakse vuugid ning tahmapõlenguga tekkinud ohtlikud praod, silutakse lõõri ebatasasused ning tekitatakse õhuke sisemine segukiht.
"Lisaks säilivad kõik olemasolevad korstnalõõri ühendused kütteseadmetega. Sellel meetodil on võimalik korstnat renoveerida umbes ühe-kahe päevaga ning seejuures jääb hoone siseviimistlus suuremas osas puutumata," selgitab Danil.
Ka uuemaid moodul-, keraamilisi- ja metallkorstnaid on võimalik vale paigalduse, kasutuse ja hooldusega ära rikkuda.
OÜ Schiedel Moodulkorstnad tehnilise konsultandi Urmas Danili sõnul näitab praktika, et keraamilised korstnad on teistest korstnatüüpidest siiski tunduvalt vastupidavamad ja ohutumad.
"Moodulkorstnaid on tänu nende ümmargusele lõõri ristlõikele ning siledamale sisepinnale lihtsam ja kergem puhastada, samuti on nende tahmumine pisut väiksem. Ka esineb vähem tõmbeprobleeme, kui just korstnalõõri läbimõõdu ning vajaliku korstna katusepealse osa kõrguse valikuga pole jämedalt eksitud," kommenteerib Danil.
Tuleohutust silmas pidades on ka metallkorstnad problemaatilised ja kindlustusfirmad on nende suhtes eriti valvsad. Kui järgida tootjapoolseid soovitusi, valida vastavalt küttekehale õige isolatsioonipaksus ja suitsulõõri läbimõõt ning jälgida ohutusnõudeid, on võimalik kõik korstnad otstarbepäraselt ja ohutult toimima panna.
Et kaitsta korstnat ilmastikumõjude eest ja pikendada selle eluiga, peaks korstnaotsale paigaldama korraliku mütsi, mis takistab sademete sattumist suitsulõõri.
"Kateldega ühendatud korstnal on all kondensatsioonivee äravool ning selles lõõris eriti tahma ei teki, mille tõttu pole nende puhul ka probleemi, aga kuivades tingimustes puidukütteseadmete lõõrides ühineb sisse sadanud vesi tahmaga ning võib suurema koguse puhul ennast läbi korstnaseina või siibri pressida ning viimistlust määrida," ütleb Urmas Danil.
Iga korstnat tuleb käsitleda individuaalselt, sest korstna materjalid, ehituslikud iseärasused ja probleemid erinevad suuresti. Igal üksikjuhul tuleb koostöös spetsialistidega leida sobivaim ja ohutuim lahendus.
Renoveerimist vajavad üldjuhul siiski telliskorstnad, mis on ajahambast puretud või on sinna ühendatud vale kütteseade, nt vedelküttekatel, õhkküttekamin, gaasiseade, pikad suitsukäigud.
Metallkorstna puhul, kui on mingisuguseid lagunemise märke, tuleb tõenäoliselt hakata mõtlema korstna või korstnadetailide väljavahetamisele.
Tõmbe halvenemisele aitavad kaasa vahetatud uksed-aknad, mille head tihendid takistavad hapniku pealevoolu.
Iga majaomanik peaks silmas pidama, et koldes köetaks vaid selleks ette nähtud materjale, tuleks vältida plastmassi, riiete jmt põletamist.
Kivikorstnat ei soovita ma üleni plekiga katta, siis pole sinna tekkinud praod näha. Elamus sees ei tohi samuti korstnat varjata. Korsten peab olema vaadeldav, välja arvatud vahelagedel ja katuse läbiviikudel.
Ehitiste renoveerimisel ja ehitamisel tuleks lähtuda ehitiste tuleohutusstandardist EVS 812-3:2007.
kasutatud materjale Arvo Veski raamatust "Ahjud. Pliidid. Kaminad"
Fotod: Evelin Rikma, Marina Tigasing
Autor: Evelin Rikma
Hetkel kuum