Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Padar: finantskriisi ühe teoreemiga lahendatud ei saa

Lemmi Kann 06. oktoober 2008, 00:00

Intervjuu rahandusminister Ivari Padariga.

Viimasel ajal on jutuks tulnud Eesti finantssüsteemi usaldusväärsuse ja stabiilsuse kindlustamine. Millised tegevuskavad Eestil selleks on?

Iga situatsioon on unikaalne. Koostöös rahandusministeeriumi, Eesti Panga ja finantsinspektsiooniga oleme ära kaardistanud kõik variandid, mis tekkida võivad, ning kuidas nende korral toimida. Pole olemas ühte ja ainukest Pythagorase teoreemi, millega kõik olukorrad lahendatud saaks. Võimalikud on kõik maailmas rakendatud meetodid alates likviidsusabist ja lõpetades riigi sekkumisega. Valmisolek kõikideks variantideks on olemas.

Mis olukord see peab olema, kui riik oma vahenditega sekkuda otsustab, ning kui tõenäoline see on?

Ma ei pea sellise olukorra tekkimise tõenäosust väga kõrgeks. 90 protsenti turust on kahe Rootsi panga käes. Skandinaavia pankasid pole finantskriis praegu olulisel määral raputanud, samuti on Rootsi väga mõistlikult käitunud - see laieneb ka Balti riikidesse.

Üks skeem, kuhu riigil on võimalus sekkuda, on Tagatisfond. Ma rõhutan - ma ei pea sekkumist tõenäoliseks, aga valmisolek on olemas.

Kui me räägime inimeste jaoks väga emotsionaalsest teemast - hoiuste tagamisest - siis Tagatisfondi mehhanism on olemas, fondi on akumuleeritud vahendeid. Meil on mehhanism ka juhuks, kui neist vahenditest ei peaks piisama.

Praegu otsitakse Euroopa Liidus harmooniat, et riikide tagatisskeemid oleksid sarnased. Neljapäeval arutasime seda ka valitsuskabinetis. Praegu on Eestis 10protsendiline omavastutus. Teisipäeval toimub Luksemburgis ELi rahandusministrite kokkusaamine ja ma usun, et selleks ajaks on meil juba menetlusse antud seadusparandus, millega viiakse hoiuste tagamine Eestis 100protsendiliseks. See oleks mõistlik. Lisaraha tuleks samadest vahenditest, nagu need praegu Tagatisfondi tulevad. Märkimisväärset koormust see juurde ei tooks.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kehtestada pankadele rangemad regulatsioonid ja kapitalinõuded. Kesk- ja Ida-Euroopa ning Poola olid sellele vastu. Milline on Eesti seisukoht?

Eesti on olnud regulatsioonide rangemaks muutmise suhtes pigem soosival seisukohal. Antud juhul ei ole me Kesk- ja Ida-Euroopa ning Poolaga ühes paadis.

Kas vastab tõele, et välispangad on Eesti poole pöördunud ettepanekuga, et kuna järgmise aasta riigieelarve on defitsiidis, siis kas Eesti sooviks korraldada võlakirjade emissiooni?

Kui selliseid vestlusi on olnud mitteametlikult, siis selle eest ma pead anda ei saa, aga käe võin südamele panna küll ja öelda, et ametlikul tasandil pole sellest juttu olnud.

Mis juhul Eesti võlakirjade emissiooni kaaluks ja kas see võib vajalikuks osutuda?

Kui riigil on mingil põhjusel vaja lisavahendeid, peab vaatama, kust need kõige optimaalsemalt saaks - kas kasutada reserve, võtta laenu või mõni muu variant. Eesti riik ei ole praegu võlakirjade emissiooni arutanud, sest meil on olemas reservid, oleme tugevalt pihtide vahele võtnud eelarve, aastal 2010 jätkame samas vaimus, nii et praegu seda teemat letis ei ole.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:45
Otsi:

Ava täpsem otsing