Plekkfassaad lööb vaid odavusega

"Mina enda eramule ega kortermajale küll plekki ei paneks," teatab plekkfassaade paigaldava Pinnatöötluse OÜ juhatuse liige Aivar Tedremäe. Pigem ikka tööstus- ja laohoonete seinakattematerjal jätab tema hinnangul esteetiliselt üsna soovida.

Ainsa eelisena teiste materjalide ees on plekil selle odavus. Näiteks ainuüksi materjali osas lööb plekk Mineriti katet, mille ruutmeeter maksab 350 krooni, jämedalt 100kroonise ruuduhinnaga.

Samas võib esiotsa odavana mõjuv plekk muutuda fassaadil oluliselt kallimaks olenevalt seina soojustusest ja ka kandekarkassist. Omalt poolt kujundab sellise fassaadi hinda ka plekk ise. Levinuima trapetsprofiiliga pleki hind kerkib ühes materjali profiili kõrgusega. Oma osa lisab ka pleki pinnatöötlus, millest odavaim on lihtsalt tsinkimine.

Viimast peab Tedremäe üsna ilmetuks lahenduseks - nagu katuski hakkab tsinkpind tuhmuma ja vajab lõpuks roostekartuses ikkagi ülevärvimist.

Seega tasub enne hurraaga pleki järele haaramist välja arvutada soojustusmaterjalile ja kandekarkassile minevad kulud. Liiatigi, nagu teised plaatmaterjalidki, nõuab plekk eeskujulikku taganttuulutust.

Teiselt poolt aga saab plekkfassaadil vigase tahvli alati asendada. Eriti värske, veel pleekimata seina puhul. Iseenesest kestab korralikult paigaldatud plekkfassaad Tedremäe kinnitusel kolmekümnest kuni viiekümne aastani.

"Minule isiklikult plekk fassaadikattena rahuldust ei paku," osutab ta siiski materjali ebaesteetilisele välimusele.

Plekkfassaade paigaldava OÜ Vaaderpass juhataja Kaspar Oit soovitab plekkidest eelistada värvitud plekki, kuna see on aastate jooksul ilmastikule vastupidavam. Samas on oluline ka igasuguse viimistlusega plekkfassaadi hooldada.

Tavaliselt, nagu katustegi puhul, hakkab rasvane ja päikesevalguses välklev tsinkkiht umbes viie aasta möödudes tuhmuma. Siis tuleb plekkpind väliskeskkonna tolmust, tahmast, ka pigist ammoniaagilahusega puhtaks pesta ja värvida. Õige aja möödalaskmisel hakkab tuhmunud tsingitud plekkpind tasapisi roostetama. Siiski saab rooste

tavaliselt alguse mehaanilistest kriimustustest, kuid ka kokkupuutest millegi happelisega.

Sarnaselt tuleb uuendada ka juba alguses värvitud plekkpinda iga viie aasta tagant. Siiski Oidi sõnul vertikaalis fassaadiplekk erinevalt katusest nii kähku mustust ei kogu. Korralikult hooldusel peaks tema seletusel plekkfassaad kestma kuni pool sajandit.

Plekkfassaad ei pea alati olema vaid industriaalset metallikriginat meenutavast trapetsplekist.

Moodne arhitektuur tunneb sileda pleki kasutamist üsnagi elitaarsetel hoonetel.

Aastate jooksul on maailmas endale esteetiliselt päris nauditavate fassaadilahendustega nime teinud Frank Gehry. Tema 1992. aastal Barcelonasse sealsete olümpiamängude puhuks loodud hiiglaslik kalafiguur tõi jõuliselt linnaruumi kvaliteetse roostevaba plekiga kaetud arhitektooni. Kala looduslikud plastilised vormid ja esmapilgul kalk plekk andsid kokkumänguna üllatavalt positiivse tulemuse.

Nii valmisid muu hulgas 1997. aastal Bilbaosse sealne Guggenheimi muuseum oma voolavates, ülidünaamilistes vormides. Kaks aastat hiljem Hannoverisse vinti keeratud Gehry maja ja eelmisel aastal ülidünaamiline Walt Disney kontserdimaja USAs.

Sealtsamast Taanist, kus tellib enda hoonetele plekktahvlid Gehry, tellisid pleki ka Vilen Künnapu ja Ain Padrik kümne aasta eest valminud nüüdsele If Eesti Kindlustuse peahoonele. Arhitektide põhjenduseks on sealne pleki kvaliteet. Sile plekk ei või ju olla juba uuena mõlkis.

Ega tegelikult plekk fassaadikattena elumajal ikka õige asi ole. Tegemist on ikkagi peamiselt odava seinakattega, mille suurtes kogustes paigaldamine aitab hoida hinda kontrolli all. Sellega võiks äärmisel juhul katta vanu suuri kortermaju, kui on vaja seinte soojapidavust tõsta. Eriti sobilik on see kate suuremõõtmelistele tootmishoonetele ja ladudele. Tehnilise iseloomuga majadel ei saa see materjal üldilmele halvasti mõjuda.

Seina panemisel peab pleki puhul kindlasti tagama selle taguse korraliku tuulutuse, muidu märgub soojustus peatselt.