Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vahtplastist ehitatakse maju

Eelmise aasta kevadel jõudis Eesti turule mujal maailmas juba 1994. aastast kasutusel olnud ehitussüsteem Quad-Lock. Maaletoojad reklaamivad Quad-Locki kui innovaatilist ehitustoodet, mille abil saab kiiresti ehitada vundamente ja betoonseinu. Ent kas uudsena välja pakutud toode Eesti tingimustesse ikka sobib?

"Meie kliendid on peamiselt eraisikud, kes ehitavad endale maja ja 30% neist soovib ka ise käe külge panna," räägib eelmisel aastal tegevust alustanud Quad-Lock Estonia OÜ juhataja Piret Prüssel. Tema sõnul on ehitussüsteem sedavõrd lihtne, et iseehitaja saab ladumise selgeks paari tunniga.

"Sageli pöördutakse meie poole siis, kui ehitamisega on kiire ja ollakse graafikust maas, sest Quad-Locki ehitussüsteemist ehitamine on kiireim viis lintvundamentide ja betoonseinte rajamiseks," tutvustab Prüssel toote konkurentsieeliseid.

Tallinna Tehnikaülikooli professor, tehnikadoktor Karl Õiger, kes Eesti turule uue toote infomaterjalidega tutvus, julgeb kahelda kordi lühemas ehitusajas ja sellest tulenevas kokkuhoius.

"Paberil arvestusi tehes võib tunduda, et tööaega saab kokku hoida, aga tegelikkuses ei tarvitse midagi oluliselt võita. Muide, reklaamis tuuakse esile, et kraanat ei ole vaja kasutada. Aga seda pole vaja kasutada ka mitmete muude konstruktiivsete lahenduste puhul," arutleb Õiger.

Eestis on pooleteise aasta jooksul kasutatud Quad-Locki ehitussüsteemi enam kui 20 objekti juures. Peamiselt on tehtud lintvundamente eramutele, vundamente ja sokleid tootmishoonetele, ent ehitatud on ka eramaju. Eelistena eramaja ehitajale toob Piret Prüssel välja lihtsuse ja kiiruse paigaldamisel ning materjali kestvuse ja soojapidavuse.

"Suurt huvi tunnevad meie toodete vastu passiivmajade ehitajad ja need eramuomanikud, kes tahavad saada väga sooja kodu, et hilisemad küttekulud oleksid väikesed," kinnitab Prüssel.

Karl Õigeri arvates ei saa Quad-Locki puhul passiivmaja põhimõtetest küll rääkida. "Passiivmajade ehitajad eelistavad ikka looduslikke materjale ning püüavad nende omadusi ehituslikult ära kasutada," selgitab ta.

"Quad-Locki ehitussüsteemist eramute välisseinte soojusjuhtivuse näitajad jäävad vahemikku U 0,15 kuni U 0,20 ja mida väiksem soojusjuhtivus, seda soojapidavam sein," räägib Prüssel ning selgitab, et Quad-Locki ehitussüsteemi toodetakse toormest, mille erisoojusjuhtivus on mõnevõrra parem kui hariliku EPS-materjali tootmisel kasutataval materjalil.

Kuna Quad-Locki ehitussüsteemi on väga lihtne kasutada, on seda lihtne ka valesti kasutada. Prüssel kinnitab, et õige kasutamise korral on materjali vastupidavus garanteeritud.

"Materjal ei lase läbi vett ega veeauru, hoone seinu ehitades ei ole vaja kasutada lisaks auru- ega tuuletõkkematerjale," lisab ta. Ent positiivsena näiv argument on pigem materjali puuduseks, sest kui toode ei lase veeauru läbi, ei saa majas toimuda ka normaalne õhuvahetus.

Karl Õigeri arvates ei tohiks sellist toodet turule tuua enne, kui Eesti kliimas pole analüüsitud selle niiskustehnilist toimivust. "Ja milleks on üldse vajalik siseseinu kahelt poolt soojustada?!" imestab ta. "Ühest Californiast ostetud ehitusraamatust lugesin küll, et vahet pole, kas soojustus paigaldada sissepoole või väljapoole, aga no päris nii see ikka pole."

Hinnaklassi poolest on betoonvormide abil kerkinud maja võrreldav kivimajaga. Materjali hind on pea sama, võit tuleb ajakulu ja tööraha pealt. Näiteks 120 m2 garaaži panid neli meest püsti nelja tööpäevaga. Soojuspidavus on materjalil väga hea, kuna soojusvahetust ei toimu ning materjal ei võta külma õhku sisse.

Hinnanguliselt on kokkuhoid soojusenergia pealt 15-20%. Samas on kehv õhuvahetus ka toote puuduseks ning seetõttu on vaja investeerida korralikku ventilatsioonisüsteemi.

Autor: Tea Taruste