Eesti riik lükkab hoiuste tagamise pankade õlule

Nii Taani, Iirimaa kui ka Saksamaa on teatanud, et tagavad hoiused täies ulatuses ilma piirsummata. Rootsi on piirsummat tõstnud.

Meie rahandusministeerium on seaduses läbi viimas aga punkti, mille kohaselt praeguse 90% asemel oleks tagatud 100% hoiustest, kuid praegust 313 000 kroonist piirsummat tõsta ei kavatseta.

Juhul kui Eesti pankade hoiused täielikult tagada, peaks Tagatisfond pangandussektori kokkukukkumise korral hüvitama praeguse 41,1 miljardi krooni asemel 92,7 miljardi krooni eest hoiuseid. Kui Eesti riik hoiuste tagamise suurendamiseks midagi ette ei võta, võib aga kasvada oht, et jõukamad hoiustajad hakkavad oma tagamata hoiuseid riigist välja viima.

Praegu Põlva Piima aktsiaid Kalevile müüv Aivar Häelm möönis, et kui ta piimanduskontserni aktsiate müügist raha kätte saab, siis otsib ta oma arust kõige usaldusväärsema panga. "Mul on tunne, et see pank ei ole Eestist," teatas Häelm, kellele valmistab praegune olukord tõsist muret, kuhu oma raha panna.

"Võib-olla ei ole risk nii suur," julges Häelm arvata selle kohta, kas eestlased hakkavad raha teiste riikide pankades hoiustama, kui Eesti riik ei suurenda hoiuste tagamist oluliselt. Kui aga asi läheb tõsiseks, siis hakkab Häelmi arvates iga mees mõtlema, kuidas ta oma väikest raha kaitsta saab, isegi kui Eesti inimest peetakse pigem tasakaalukaks inimeseks.

Rahandusminister Ivari Padar on lubanud ära kaotada omavastutusnõude hoiuste tagamisel.

See tähendab, et Tagatisfond tagab iga hoiustaja kohta ühes Eesti krediidiasutuses varasema 90% asemel 100% hoiustest, kuid maksimumsumma, millele seadus kehtib, jääks 20 000 euro (313 000 krooni) juurde.

Ministeerium loodab, et omavastutuse kaotamine aitab tõsta hoiustajate usaldust pangandussektori vastu. Praegu on vastav eelnõu riigikogus menetluses ja see on plaanis rahandusministeeriumi finantsturgude talituse juhataja Thomas Auväärti sõnul jõustada esimesel võimalusel ning võimalik, et veel sel aastal. Samas ei ole Auväärti hinnangul omavastutuse kaotamine otseselt seotud finantskriiside temaatikaga, vaid Eesti finantssüsteemi stabiilsuse kindlustamisega pikemas perspektiivis ja regulatsioonide ühtlustamisega kogu Euroopas.

"Eestil ei ole põhjust praegu kaaluda kõrgemat hoiuste tagamise ulatust, kuna Eesti pankade kapitaliseeritus on kõrge," teatas Auväärt, lisades et kuigi kasumlikkuse kasv on pidurdunud, siis töötavad Eesti suurpangad endiselt kasumis. Eesti toetab Auväärti sõnul üldpõhimõtete lähenemist hoiuste tagamise skeemidele Euroopa Liidus, aga see ei tähenda otseselt hüvitiste piirmäärade tõstmise toetamist. Samas peab ta seda keeruliseks, sest sel juhul tuleb leida sobiv kompromiss kõigi ELi liikmesriikide jaoks nii hüvitamiste piirmäärade kui ka muude asjaolude puhul.

Kui siiani rakendusid pankade välisfiliaalide (Eestis näiteks Nordea ja Sampo Panga) klientidele panga emariigi tagatisfondi soodustused, siis nüüd on hakanud riigid tõmbama piire tõmbama n-ö oma ja võõra hoiustaja vahele.

Danske Banki filiaali Sampo Panga juht Aivar Rehe, et Taani valitsuse otsus kõik hoiused tagada Sampo Panga hoiustajatele paraku ei rakendu. Rehe ütles aripaev.ee-le, kui Sampo hakkaks tagama piiramatult hoiuseid, võiksid konkurentide hoiustajad nende panka üle joosta. Kui aga Eestis hakkaks kehtima hoiuste täielik tagamine, siis rakenduks Taanis loodud fond ka siin.

Swedbanki Eesti juhi Priit Perensi arvates on riikide sammud deposiitide tagatiste tõstmisel suunatud ennekõike inimeste rahustamisele, et aidata finantssektoris närvilisust vähendada. "Et nii Eesti majanduskeskkonna kui ka maailma pangandussektori olukorra halvenemine ei tule meile üllatusena, oleme viimase poolteise aasta jooksul mänginud läbi hulga erinevaid kriisistsenaariume: ka kõige mustemate stsenaariumite puhul ei jõuaks reaalne oht meie hoiustajate rahani," rahustas Perens siinseid hoiustajaid.

Pangajuhi sõnul on pankade toel üles ehitatud tagatisfondi abiga tagatud 20 000 eurot hoiustaja kohta igas pangas, kuid tõenäosus, et see raha läheb kasutusse, on pigem teoreetiline.

Euroopa panganduskriis süveneb, kuid kuna ühtset kriisikava pole, tegutsevad riigid omal käel.

Eile teatas Rootsi valitsus, et kahekordistab hoiusegarantiid iga hoiustaja kohta 0,5 miljonile Rootsi kroonile (805 000 Eesti kroonile), et hajutada kartusi finantssüsteemi stabiilsuse pärast. Garantii laieneb ka Rootsis tegutsevate välispankade filiaalidele.

"Probleemid jõuavad järjest lähemale," ütles rahandusminister Anders Borg, ehkki Rootsi enda finantssüsteemis on ministri sõnul puhvreid piisavalt. Garantiid tuli tõsta, et närvilised hoiustajad rahaga piiri taha ei pageks, kus garantiid on suuremad. Borg vihjas Taanile, kus praeguseks juba kuus panka päästnud või müüki sundinud valitsus otsustas hoiustele anda piiramatu garantii. Selleks loob valitsus kommertspankade rahaga kaheks aastaks 70 miljardi Eesti krooni suuruse fondi.

"Oleksime eelistanud lahendust Euroopa tasandil, kuid kuna nädalavahetusel sai selgeks, et see pole võimalik, käitusime kiiresti," õigustas Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen.

ELi nelja suurriigi kriisinõupidamine Pariisis ühislahendusi ei toetanud. "Iga riik peab vastutuse võtma oma riigi tasandil," ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Koju jõudnud, osales ta kriisikõnelustel Hypo Real Estate panga päästmiseks. Lisaks lubas Saksa valitsus tagada kõik eraisikute hoiused, mida on umbes 568 miljardi euro eest.

Esimesena garanteeris kõik oma kuue suurema panga hoiused läinud nädalal Iirimaa, pälvides ELi turul konkurentsi moonutamise pärast terava kriitika. Siis järgis sama eeskuju Kreeka ning Saksamaa meelemuutuse järel kaaluvad nüüd hoiusegarantiide suurendamist ka britid.

Autor: Virge Lahe