Eduka äri nimel tasub Eesti päritolu peita

Artikkel

- Uudised
- 7. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eduka äri nimel tasub Eesti päritolu peita
Häda ajab härja kaevu, ütleb vanasõna. Nähtavasti on Eesti ettevõtjad selle järgi talitama hakanud.
Pole enam saladus, et Venemaal ning selle mõjusfääri riikides eestlaste peale positiivselt ei vaadata ning räägitakse isegi käskkirjast, mis keelab eestlastega äri teha. Samal ajal on aga ettevõtjatel leiba vaja teenida, mistõttu ongi leitud teine tee - kasutada mõne teise Venemaaga heades suhetes oleva Euroopa riigi firmat.
"Ukraina ja Valgevene juba on sellised kohad, kus tasub ette vaadata," hoiatab kinnisvaraärimees ja U.S. Investi omanik Urmas Sõõrumaa, lisades, et ega sealgi lollid olda.
"Venemaal ma äri ei tee. Ukrainas kasutan Kesk-Euroopa riike. Hollandit," ütleb Sõõrumaa peaaegu sosistades, andes mõista, et meeleldi ta sel teemal ei räägi.
Nii ilmneb ka Eesti Panga välisinvesteeringute statistikat vaadates, et just Hollandisse, Liechtensteini ning Küprosele on viimase aastaga rohkem raha paigutatud, samas Venemaale juba natuke vähem.
Eestis hiljuti Peugeot'sid müüma hakanud ning samuti Ukrainas tegutseva Hillar Tederi sõnul võivad need muutused küll idaäriga seotud olla.
"Ukrainal ja Venemaal on teatud riikidega soodsad maksulepingud, mistõttu kasutavad Vene ettevõtjad isegi Küprose firmasid," kinnitab Teder. Oma Ukraina äri tarbeks on Teder samuti samale Vahemere saarele firma loonud. "See on klassika," ütleb ta.
Samas tulebki siin lisaks eestluse peitmisele mängu teinegi aspekt - maksud, mistõttu võib välisriigi kaudu Venemaal tegutsemist kutsuda kaks-ühes-paketiks: varjad, kes sa oled, ning saad soodsad maksud pealekauba.
Nii on näiteks Küprosel ettevõtte tulumaks vaid 10% ning enamasti ei maksustata välisriikidest saadud dividenditulu.
"Nõustajad on soovitanud seda riiki soodsate maksusüsteemide tõttu," tõdeb ka Sõõrumaa.
Teisalt soovitab suurärimees ja JMB Investeeringute ASi omanik Jüri Mõis Venemaal äri tegemiseks Soomet kasutada - hea lähedal käia. "Soome on ärikava mõistes palju parem," ütleb Mõis, kes viitab samuti pigem maksudele kui halbadele suhetele Vene poolega.
"See võib muutuda tõesti reaalseks. Ega kaubapuudust ju pole ja raha peab kuidagi teenima," räägib ka E-Piima juht Jaanus Murakas, kui pärin, kas nemadki võivad äri halvenedes hakata kasutama mõne muu Euroopa Liidu riigi firmat.
"Eesti ja Vene poliitiliselt suhted on nii halvad praegu, et ärile see kasuks ei tule," sõnab Murakas, andes mõista, et tegevuse näiteks Küproses või Luksemburgis registreeritud ettevõtte taha peitmine võib tulla pigem varem kui hiljem.
Kontrollisime andmeid ega saa kinnitada väidet, justkui toimuks äritegevus Venemaaga teiste riikide kaudu.
Otseinvesteeringud Venemaale on küll viimasel kahel kvartalil vähenenud, kuid seda peamiselt krediidiasutuste sektoris ning varade ümberstruktureerimise tõttu.
Samal ajal on välismaiste otseinvesteeringute kasv nimetatud teistesse riikidesse suhteliselt tagasihoidlik ja tehtud hoopis teistest majandussektoritest.
Tegemist on seega mõnd üksikut ettevõtet puudutava muutusega, mida ei saa laiendada kogu Eesti majandusele.
Autor: Gert D. Hankewitz
Hetkel kuum