Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jäätmete põletustehaseid ähvardab toormenälg

08. oktoober 2008, 13:26

Jäätmekäitlusasjatundjate hinnangul ei teki
Eestis nii palju jäätmeid, et juba rajatud ning kavandatavaid
jäätmepõletustehased toormega varustada.

Kui jäätmepõletus täie hooga lahti läheb, ei leia enam planeeritud mahus kasutust ka prügilad. Sisuliselt on suur hulk investeeritud raha kulutatud tühja.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles jäätmepäeval, et prognoosi kohaselt tekib 2013. aastal 700 000 tonni olmejäätmeid. Põletada tuleks sellest vähemalt 50%, mis tähendab, et heal juhul ulatab põletatavate jäätmete maht 350 000 - 400 000 tonnini aastas.

Eesti jäätmete maht koos põlevkivituhaga ulatub 20 miljonini tonnini aastas. Praegune olmejäätmete maht jääb kuskile 600 000 tonni kanti aastas. Uuringute kohaselt sisaldavad olmejäätmed 16 000 tonni aiajäätmeid, 60 000 tonni kartongi ning 30 000 tonni klaasi.

Põletatavate jäätmete hulk ei saa oluliselt kasvada, kuna elatustaseme tõusuga tarbimine stabiliseerub ja teiseks, Eesti elanikkond väheneb, rääkis Eek. Samas neelaks täistuuridel huugav Iru elektrijaam 220 000 tonni, Ben-Energy jäätmepõletustehas 80 000 tonni, Kunda NC põletustehas 70 000 tonni ja kavandatav Tartu masspõletuse tehas kuni 100 000 tonni jäätmeid aastas. See teeb 470 000 tonni aasta kohta, seega jääks tehastel toormest puudu.

"Jäätmete vedu põletustehastesse – see on logistika küsimus," ütles Eek. "Rootsis ja Soomes on rutiinne veokaugus 250 kilomeetrit, kui paneme Tallinna peale sirkli, ongi Võru käes." Eek märkis murelikult: "350 000 tonni on ikka väga suur number. Olgem ausad, oleme hädas, mõnevõrra vähemasti."

"Enamus meist näeb selle aja ära, kus vanu prügilaid hakatakse lahti kaevama," lisas Eek põletustehaste toormenälja kohta. On arvutatud, et pressitud jäätmete veole kulub 10% jäätmetest toodetud energiast. Samas pole jäätmepõletus universaallahendus, mis vabastaks prügi sorteerimisest.

2010. aastal tohivad ladestatavad jäätmed sisaldada kuni 45% biojäätmeid, 2013 kuni 30% ja 2020 kuni 20%. Nõuded muutuvad nii karmiks seetõttu, et biojäätmed tekitavad prügilas lagunedes metaani, mis mõjutab kliimat 23 korda rohkem kui süsihappegaas. Metaani ei loeta keskkonna suhtes neutraalseks nagu näiteks puidu põletamist.

Põletustehaste vastased peavad plasti sisaldavate jäätmete põletamist ohtlikuks, kuna põlemisprotsessi käigus tekib ühe jääkproduktina geenimutatsioone põhjustav dioksiid. "Olen ise käinud põletustehases, kus korstnast väljuv gaas oli puhtam kui suurlinna ristmiku õhk. Kodune jäätmepõletus on 20 korda suurem dioksiiditekitaja kui jäätmetehas. Eestis pole kodust dioksiiditeket analüüsitud," ennetas Eek küsimusi.

2015 on oodata, et Euroopas tohib ladestada vaid masspõletuse või bioloogilise töötlemise läbinud jäätmeid, nagu seda nõutakse Saksamaal juba alates 2005. aastast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. October 2008, 16:49
Otsi:

Ava täpsem otsing