Pangandusmaailma segased ajad

Silvia Viidik 09. oktoober 2008, 00:00

Teisipäeval andis USA Föderaalreservi (FED) juht Ben Bernanke mõista, et seadusandjad on valmis alandama intressimäärasid, et krediidikriis majandust päris põhja ei viiks. Kinnitamaks oma sõnu, alandaski FED päev hiljem, st eile intressimäärasid poole protsendi võrra.

"Oleme tõsistest finantskriisidest ajaloos mõistnud, et juhul kui valitsuse sekkumine tuleb alles siis, kui enamik finantsasutusi on maksejõuetud või sellele väga lähedal, on süsteemi taastamiskulud erakordselt kõrged," sõnas Bernanke.

Kuigi USA oleks ilmselt võinud abipakettidega välja tulla mõnevõrra varem, ei peetud olukorda ilmselt üldse mitte nii tõsiseks ja kriisi nii sügavaks, kui ta seda tegelikult praegu on.

Et asja parandada, pumpab FED pangandussüsteemi üle triljoni dollari lühiajalisteks laenudeks, et vähegi likviidust tõsta.

Mis tegid selle peale pangad? Kukkusid suure ja kõlava kolinaga!

Bank of America (BofA) lõpetas teisipäeva 26protsendilise miinusega, mis on suurim päevasisene kukkumine viimase 18 aasta jooksul. Kukkumist ei saa päris investorite uskumatuse õlgadele panna, sest pank teatas ka dividendide poolitamisest ning 10 miljardi dollari eest täiendavate aktsiate müügist. Lisaks veel oodatust oluliselt väiksemast kasumist. Kuid siiski on BofA aktsia kukkunud oktoobrikuu väheste päevade jooksul juba üle 37 protsendi.

Ka Morgan Stanley ei saa kiidelda oluliselt paremate tulemustega, sest lõpetas päeva 25protsendilises miinuses. Oma turuväärtusest neljandiku kaotamine paneb ettevõtte siiski tugeva surve alla.

Teised suuremad "ameeriklased", JPMorgan, Citigroup ja Wells Fargo lõpetasid 10protsendilise miinuse lähedal, mis ülejäänud pilti vaadates tundub üsna tagasihoidlik, kuid tavatingimustes oleks tegemist õudusega.

Ei ole enam mingi üllatus, et USA mured ka meie mandrile liikunud on - Euroopa pangad tegid esmaspäeval üldise meeleolu taustal korralikke kukkumisi, kuid eilseks oli Inglismaine osa turust nagu ära vahetatud. HBOS, mis esmaspäeval kukkus 41 protsenti, oli eile pärastlõunasel ajal plussis tervelt 60 protsendiga.

Põhjuseid selliseks tõusuks pole vaja kaugelt otsida - et mitte näha enda pankade täielikku purunemist, otsustas valitsus eesotsas peaminister Gordon Browniga välja käia Briti pankade kasuks kokku 500 miljardit naela. Võrdluseks USA päästeplaaniga, on tegemist üle 876 miljardi dollarilise operatsiooniga.

Täpsemalt plaanitakse 50 miljardi naela eest osta pankade eelisaktsiaid ning täiendavalt pakub valitsus pankadele vähemalt 200 miljardi naela ulatuses odavaid laene ning annab umbes 250 miljardi naela suuruse võlgade refinantseerimise garantii.

Tuleb tunnistada, et britid ei mõista nalja, kui asi läheb finantsstabiilsuse päästmisele - finantseerimine otsustati kiiremini, kui USA uneski oleks võinud näha ning on suuremahulisem, kui teisel pool ookeani ilmselt üldse võiks võimalik olla.

Ülejäänud Euroopa ja Aasia pankade aktsiad kukkusid siiski väga valusalt ning tekitasid turgudel sellega paraja paanika.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:46
Otsi:

Ava täpsem otsing