Parts: Eesti energiasektor vajab 100 miljardit krooni

Sirje Rank 09. oktoober 2008, 00:00

"Ees on suured muutused," ütles Parts, tutvustades rahvusraamatukogus suvel valminud elektri- ja energiamajanduse arengukavasid. Samal foorumil ütles Eesti Energia juht Sandor Liive, et visioone on kuuldud omajagu ja aeg on käes otsuseid teha.

Parts avaldaski lootust, et riigikogu uued arengukavad, mis praegu on tööversioonis, lähikuudel heaks kiidab. Ettevõtjale terendab 2013. aastast põlevkivienergia kahekordne hinnatõus.

Partsi sõnul on üksi elektrienergia tootmisesse vaja investeerida 50 miljardit krooni ning teist sama palju nõuavad soojasektori ümberkorraldused koos elektri- ja gaasivõrkude arendamisega.

"Erakapital peab jõulisemalt energiasektoris kaasa lööma," ütles Parts, lisades, et riik üksi selliste investeeringutega toime ei tule. Riigi asi on üle vaadata keskkond, et ärgitada kodu- ja välismaiste investorite huvi.

Aastaks 2012 peaks valmima tuumaenergeetikat reguleeriv seadustik. Siis on näha, kas Eesti oma tuumajaama on mõtet investeerida, ütles majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Teame ka, mis toimub Leedus ja Soomes ning kui palju ja kas üldse on Eestil võimalik sealt elektrit saada. Eesti võiks oma tuumaenergiat tootma hakata 2023. aastal, ütles Kisel.

Läinud nädalal ühines Eesti globaalse tuumaenergia partnerlusega, mis on organisatsioon, kus teadlased ja ettevõtjad tehnoloogia arengu üle infot vahetavad. "Et mitte Eestis visioneerida jaantatikalikke ideid," ütles Parts.

Energiasektori arengut saab riik suunata ka heitmekvootide oksjonilt saadud tuluga, mis sõltuvalt kvoodi hinnast oleks 5-10 miljardit krooni aastas. Partsi sõnul võiks 50% sellest tulust moodustada energiajulgeoleku ja varustuskindlusega seotud riigiabi ettevõtjatele, samuti tuumaenergia eeltööde toetamine. 30% tuleks kasutada investeeringuteks energiasäästu ja sotsiaalsete küsimuste lahendamiseks. 20% läheks keskkonnainvesteeringuteks ja uute ühenduste kaasfinantseerimiseks.

"Loodame, et need ettepanekud saavad aluseks seadusandja otsustele - et see suur raha ei kulu eelarveaukude lappimiseks," ütles Parts.

Arengukavades on ka energiaagentuuri loomine, mille ülesanne oleks ellu viia riigi planeeritud arenguid ning toetada ja rakendada investeeringuid. "Energiaagentuur ei hakka puid pliidi alla panema," ütles Parts. "Agentuuri põhifunktsioon on olla ajutrust."

Arengukavade järgi jääb põlevkivi osakaal Eesti energiabilansis 30% ligi, kuid eesmärk on rohkem rõhku panna põlevkiviõli tootmisele. 10 aasta pärast võiks ka transpordis olla rohkem kodumaist kütust, ütles Parts. See aitaks lahendada tuuleenergia ulatuslikuma kasutamise probleeme, kui käiku lähevad põlevkiviõlil töötavad elektrijaamad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:46
Otsi:

Ava täpsem otsing