Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna börs vaagub hinge
Viimaste päevade järjest süvenev aktsiate hinnalangus paneb mõtlema, kas Tallinna börs on suuteline sellest langusest toibuma ning kas meil on põhjust rahvuslikust börsist rääkida ka viie aasta pärast. Mina muutun Tallinna börsi tulevikuväljavaadete suhtes üha pessimistlikumaks.
Esialgu müüsid ülekuumenud börsil aktsiaid kohalikud investorid ning tänu suhteliselt mõõdukale, aga ka pikaleveninud hinnalangusele sai nii mõnigi investor armuaega.
Tundub, et olemuslikult muutus olukord sel aastal. Muutuse põhjustasid sündmused arenevatel turgudel, mille tõttu hakkasid Eesti aktsiaid müüma ka välisfondid. On ju siia regiooni investeerinud peamiselt Ida-Euroopale ning arenevatele turgudele spetsialiseerunud välisfondid. Kipun arvama, et Balti aktsiaturgudelt lahkuvad välisfondid ei tule võib-olla mitte kunagi tagasi .
Miks ma nii arvan? Tegemist ei ole ju esimese ega ka viimase börsilangusega ja pikemas perspektiivis hakkavad aktsiate hinnad varem või hiljem taas tõusma. Kuid sellist võimast tõusu nagu oli aastatel 1999-2006 ei näe me ilmselt niipea. Oli ju eelmise majandus- ja börsibuumi peamiseks mootoriks integreerumine ning liitumine ELiga. Mis peaks olema järgmise buumi katalüsaatoriks, ei oska mina ette kujutada.
Võiks ju arvata, et uue hingamise võiks börsile anda riigiettevõtete noteerimine Tallinna börsil. Kui aga vaadata viimasel kolmel aastal börsile läinud ettevõtete saatusi, siis erilist optimismi tulevased avalikud esmaemissioonid (IPO) samuti ei tekita. Vähem kui kolm aastat tagasi tegi Eesti börsiajaloo edukaima avaliku esmaemissiooni Tallink. Aktsiaid märkis üle 17 000 inimese, mis elanike üldarvu arvestades oli silmapaistev tulemus ka rahvusvahelises mastaabis.
Paraku on aktsiaid märkinute investeeringust 70 protsenti praeguseks haihtunud. Sama palju on kaotanud Ekspress Grupi aktsiaid märkinud ning Arco Vara IPOs osalenute investeeringust on kadunud 88 protsenti.
Seetõttu ongi väga raske uskuda, et järgmised avalikud aktsiate esmaemissioonid osutuvad rahva seas sama populaarseks, kui olid Tallinki või Ekspress Grupi omad.
Muidugi, IPOde edukus sõltub eelkõige institutsionaalsetest investoritest ehk peamiselt välisfondidest. Nende jaoks aga on tõstatunud üha teravamalt likviidsus nii Tallinna kui ka teistel börsidel.