Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tehastel on jõudu rohkem kui jäätmeid

Anne Oja 09. oktoober 2008, 00:00

Kui jäätmepõletus täie hooga lahti läheb, ei leia enam planeeritud mahus kasutust ka prügilad.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles jäätmepäeval, et prognoosi kohaselt tekib 2013. aastal 700 000 tonni olmejäätmeid. Põletada tuleks sellest vähemalt 50 protsenti, mis tähendab, et heal juhul ulatab põletatavate jäätmete maht 350 000-400 000 tonnini aastas. Põletusmahtu on 470 000 tonni aasta kohta, seega jääks tehastel toormest puudu.

Põletustehaste vastased peavad plasti sisaldavate jäätmete põletamist ohtlikuks, kuna põlemisprotsessi käigus tekib ühe jääkproduktina geenimutatsioone põhjustav dioksiid. "Olen ise käinud põletustehases, kus korstnast väljuv gaas oli puhtam kui suurlinna ristmiku õhk," ütles Eek.

Eegi sõnul oli juba 2008. aasta esimese kuue kuuga näha, et tänavu tekib tunduvalt vähem jäätmeid kui mullu, mil jäätmete ladestamine suurenes ehitusbuumi tõttu.

MTÜ Lõuna-Eesti Olmejäätmete Ümbertöötamise Arenduskeskuse juhataja Aadu Võsu sõnul piisab Eesti suurusele väikeriigile ühest-kahest prügilast. Ülejäänud prügilad tuleks teha ümberlaadimisjaamadeks.

Võsu leidis, et kui 2013. aasta paiku valmib Eestis jäätmepõletustehas, tuleks kogu riigi praht sinna vedada. "Minu arvates tuleb see tehas Tallinna, sest Tartus ei jätku jäätmevoogu," täpsustas ta.

Eek nentis, et ühe käeviipega prügilaid sulgeda siiski ei saa. "Prügilate sulgemise otsustavad siiski pädevad ametkonnad," ütles Eek.

Jäätmepõletust katsetav Kunda Nordic Tsement toob tahket põletusmaterjali sisse Hollandist, kuna Eestis pole piisavalt jäätmeid. Tänavu kevadel juurutati vedelate ja tahkete jäätmete koospõletamise tehnoloogia, et kütta energiamahukaid tsemendipöördahjusid.

Kunda Nordic Tsemendi nõunik Aadu Kana rääkis jäätmepäeval, et ettevõtte katsetatav jäätmepõletus taaskasutab praegu 36 000 tonni vedelaid jäätmeid aastas.

Vedelate kütustena lähevad Kundas ahju vanad õlid, põlevkiviõli tootmisjäägid, plast ja bensoehappejäägid. 2011. aastal plaanitakse kasutada 85 000 tonni põlevaid jäätmeid, mis muidu suunataks lõppladestusele. Jäätmekütuste osakaal tsemendi tootmisel tõuseb ligikaudu 25 protsendini, avaldas firma mais. Jäätmekütuste kasutamisel märgitud kogustes väheneb CO2 heitmete tase varasemaga võrreldes 5 protsenti. Kunda Nordic Tsemendi jäätmepõletuse projekti kulude maht on kokku 58 miljonit krooni, millest investeeringuteks kulub ligi 54 miljonit krooni. 13 miljonit krooni tuleb Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantseerimismehhanismi kaudu.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:46
Otsi:

Ava täpsem otsing