Tootjad keskenduvad odavale innaklassile

Artikkel

- Uudised
- Ain Alvela
- 8. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tootjad keskenduvad odavale innaklassile
Toidutööstuse ettevõtete juhid jagunevad praeguses kehvapoolses majandusolukorras kahte lehte. Ühed, kes tunnistavad, et tootmises tuleb rõhku panna toodetele, mis oma madalama hinna tõttu poodides paremini kaubaks lähevad ning teised, kes on pigem seda meelt, et inimene hakkab kõhu kõrvalt kokku hoidma alles siis, kui seda enam mujalt teha ei anna.
Siiski ollakse ühel meelel tõigas, et majanduslanguse jätkudes hakkab see varem või hiljem ka ostuotsuseid mõjutama.
Arusaadavatel põhjustel ei lasku toidukraami valmistajad oma toodangu sortimendi ja ühe või teise toote osakaalu kirjeldamisel detailidesse. Enamasti piirdutakse ümmarguse jutuga "heast hinna ja kvaliteedi suhtest".
Ent nende hinnangutest koorub siiski välja, et kuigi käibenumbrid valdavalt suurenevad, tuleneb kasv mitte niivõrd toodangumahu suurenemise, kui toiduainete hinnatõusu arvelt. Tarbijauuringud aga näitavad üha selgemini, et ostueelistused kalduvad odavama, sageli väljaspool Eestit toodetud piima- ja lihatoodete kasuks.
Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere tunnistas septembrikuus, et kuni eelmise aasta sügiseni suurenes singitoodete tarbimine, ent siis hakkas üleüldine majanduslangus ka inimeste rahakotti piiluma ja sinkide ostmine vähenes. Väheneb siiamaani.
"Üldine majandussurutis ei aita kaasa lihatarbimise kasvule," tõdes Mere. "Tarbijate igapäevakulutused järjest suurenevad, mistõttu ostuotsused muutuvad ratsionaalsemaks, teatud osa tarbijatest läheb üle odavamatele toodetele ja rohkem hakatakse ostma hinnakampaania ajel. Lihatööstustele tähendab nõudluse pidurdumine ja jätkuv energia- ja transpordikulude kasv aina suurenevat survet kulubaasi vähendamiseks või uute turgude leidmiseks."
Praegu, pärast ligemale aastapäevad majandussurutises viibimist möönis Mere, et ettevõtte sisendid on aastaga neljandiku võrra kallinenud.
Kõige kiiremini kasvanud kuluartiklid on tooraine, transport ja energia. Eriti raskeks muudab majandamise jätkuv gaasi hinnatõus, mis võib järgmisel aastal kaasa tuua kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva lisakulu ja sunnib otsima alternatiivseid lahendusi.
Kalatooteid valmistava OÜ Ösel Fish juhatuse liige Ever Lipp ütles, et madalama hinnaga toodete pakkumine ei tule kõne alla, sest pidavalt tõusvas joones liikunud tooraine hind ei anna selleks võimalust. Sügiseks näeb ta ette Eesti vetest püütava kilu ja räime kallinemist, kallinevad ka tööjõud ja energia, kasumlikkust murendab inflatsioon.
"Näiteks Soomes on kalatoodete hinnad poodides Eesti sarnaste toodetega võrreldes kaks korda kõrgemad, aga toodame ju samast toorainest," vihjas Lipp asjaolule, et niigi töötavad meie kalatoodete valmistajad piiripealse marginaaliga.
"Kalatooted odavamaks ei lähe, pigem võib hindade kerkimine ajutiselt natuke aeglasemaks muutuda," selgitas ta.
Lipp nägi mõningase lahendusena väiksemas pakendis toodete valmistamist, et poehind tarbijale vastuvõetavam tunduks, ent sisuliselt see asja odavamaks ei muuda.
Maag Piimatööstus AS pakub hinnatundlikule ostjale tavalisest väiksemas pakendis piima ja jogurtit, valida saab ka kallima purepakendi ja odavama kilekotipiima vahel.
Ettevõtte turundusjuht Ruta Kallaspoolik soovitab ostjal lisaks paki hinnale jälgida ka liitri või kilogrammi hinda ning valida pakendi suurus vastavalt tarbimiskogusele.
"Loodetavasti ei muuda kliendid kitsamate majanduslike võimaluste korral oma toitumisharjumusi, vaid jälgivad pigem tähelepanelikumalt olemasolevaid võimalusi ning teevad nende hulgast parima valiku," märkis ta.
Kuigi Talleggi tootejuht Krista Kalbin ütles, et kõrgema lisandväärtusega ehk hinnalt kallimate toodete müügi vähenemist pole, asub ettevõte siiski hoogustama odavama hinnaga kraami - keeduvorstide, töötlemata liha ja muna - kampaaniaid.
Kalbini hinnangul tundub, et hinnatase on stabiliseerunud ja suuri kõikumisi lähiajal oodata ei ole.
"Jälgime turuolukorda ning arendame oma tooteportfelle vastavalt nõudlusele," selgitas Kalbin. "Suurendame jooksvalt erineva hinnaklassiga toodete hulka."
AS Eesti Pagar tõi möödunud suvel müüki uue, teiste pätsisaiadega võrreldes mõnevõrra odavama, aga - nagu kinnitas ettevõtte juhataja Veikko Vaarja - samaväärse kvaliteediga Hea saia.
Ka Fazer Eesti tõi hiljuti turule mitu uudistoodet - näiteks Fazeri musta leiva, kaera-juustu röstikuklid ja peenleiva. Firma äriarendusdirektor Kristjan Kongo kinnitas, et uudistoodete müügiedu ületab kaugelt prognoose.
ASi Põltsamaa Felix turundusdirektor Marek Viilol lubas tarbijate ostueelistuste muutumist edaspidises tootearenduses küll arvestada, kuid tõdes, et kõikemattev kallinemine maailmaturul seab hindade madalal hoidmisele piiri.
Liina Jaanson, Rakvere LK turundusdirektor
Tootmismahu langust me ei tähelda. Küll on vähenenud sinkide ja suitsuvorstide tarbimine ning kasvanud keeduvorstide ja viinerite osakaal. Kasvanud on värske liha ja hakkliha müük - inimesed on hakanud rohkem ise toitu valmistama.
Toini Aps, Paljassaare Kalatööstuse turundusjuht
Eesti tarbija harjumuste muutumine meid suuremat ei mõjuta, sest Eestisse müük moodustab kõigest 10-15%, ülejäänu läheb ekspordiks.
Pealegi söövad inimesed ikka kala, vaevalt et selles osas midagi eriti muutub. Pigem jäetakse korteriüür maksmata, kui päris näljas ollakse. Küll võidakse hakata tegema soodsamaid valikuid - näiteks võetakse filee asemel kalapulgad jne.
Kai Rimmel, Estoveri tegevjuht
Tarbijate toidueelistustes ei ole suuri muutusi olnud. Usun, et inimesed hoiavad esimesena kokku pigem puhkuse ja meelelahutuse kui toidu arvelt. Küll on tarbija hakanud toituma ja toitu ostma teadlikumalt - ta otsib kvaliteetset ja kodumaist toiduainet. Võib-olla on hakatud kokku hoidma tõesti toidu koguse arvelt, aga kvaliteetse kodumaise toiduaine jaoks on eestlase toidukorvis alati kohta.
Hetkel kuum