Dotsent: rahvastiku vananemine mõjutab majandust

09. oktoober 2008, 12:22

Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Ülo
Kristjuhan ütles, et rahvastiku vananemine mõjutab märgatavalt majandust ning
majanduslikult edukaim on maa, kus kasutatakse paremini vanema inimese teadmiste
ja kogemuste pagasit.

Kristjuhan ütles, et Eesti rahvastik vananeb järgneva poole sajandi jooksul palju. „Väga tõenäone on Eestis mediaanvanuse tõus vähemalt kümmekond aastat. Vastavalt Rahvastiku Tervise Arengukavale suureneb keskmine eluiga 73 aastalt käesoleval ajal 80 aastani aastal 2020. Sellise tempo juures (kahe aasta jooksul üks eluaasta juurde) peaks keskmine eluiga saavutama aastaks 2050 ligikaudu 95 aastat. Euroopa Liidus välja pakutud kõige optimistlikum variant on, et aastal 2050 keskmine eluiga on Euroopa Liidus ca 100. Sellisel juhul tõuseb keskmine mediaanvanus paarkümmend aastat,“ lisas ta.

Rahvastiku vananemist Euroopa riikides ei saa Kristjuhani arvates eraldi vaadata. „Raske on supikatla ühes ääres keeta rammusamat suppi kui teises ääres. Kõige tõenäolisem on, et Eestis ei ole olukord erandlik.“

See, et Eesti iive võib jõuda nulli või isegi positiivseks, on Kristjuhani arvates võimalik isegi lähema kümne aasta jooksul. „Sõltub eelkõige meie tervise paranemisest, elatustaseme tõusust ja poliitilistest otsustest. Kui eluiga on pikem, siis sureb Eestis aastas inimesi vähem ja juurde sünnitada pole nii palju vaja.“

„Eesti rahvastiku vananemist mõjutab väljaränne märgatavalt. Kui Eestil läheb majanduslikult halvasti, on väljaränne tugev. Lähevad ära eeskätt noored,“ rääkis ta.

Dotsendi sõnul suureneb sisseränne tulevikus, kuid tõenäoliselt mitte väga palju. „Eesti inimesed ei taha palju võõramaalasi enda maale. Ka pole Eesti olud, nt kliima, väga atraktiivsed. Sisseränne sõltub poliitilistest otsustest ning sellest, kuidas on elatustase suhe meil ja teistes maades, eeskätt seal, kus keelebarjäär ei takista tulekut Eestisse, nt maad, kus räägitakse mingil määral inglise või vene keelt.“

„Väike sisseränne on kasulik, suur tekitab täiendavaid probleeme. Suremus peaks aasta-aastalt vähenema nagu enamuses arenenud maades. Samas ei toimu see protsess iseenesest. On küllalt tõenäone, et rahvaarv stabiliseerub,“ lisas ta.

„Rahvastiku vananemine mõjutab märgatavalt majandust. Majanduslikult edukam on maa, kus paremini kasutatakse vanema inimese teadmiste ja kogemuste pagasit,“ ütles ta. See, kas mõni majandussektor võib rahvastiku vananemisest kasu saada, sõltub Kristjuhani arvates sellest, kuidas kasutatakse vanemate inimeste teadmistepagasit.

„Vanem inimene on füüsiliselt nõrgem. Seega, kus on raske füüsiline töö, on vaja otsida uusi lahendusi, nt ehituses ja põllumajanduses,“ lisas ta.

Ühiskonna kohandamist rahvastiku vananemisega kommenteeris dotsent, et väga palju ringleb sellist informatsiooni, kus seisukohad on teaduslikult vananenud või väärad. "On vaja rohkem levitada kaasaegset teaduslikku teavet elanikkonna vananemise probleemide kohta, samuti viia läbi rakendusuuringuid inimese vananemisprotsesside edasilükkamise probleemide alal Eesti tingimustes."

Dotsent märkis, et rahvastikuprotsessid kulgeksid soodsas suunas on Eesti riik teinud rida arglikke samme nagu näiteks vanemahüvitis. Kuid lisas, et probleemi käsitlemisel on ebateaduslikud seisukohad väga levinud.

„Pikaealisemat elanikkonda tuleb käsitleda kui ressurssi. Kindlasti mitte kui koormat. Me ju teeme vabatahtlikult selleks palju, et oleksime võimalikult kaua terved ja kaua elaksime. Sünnipäevadel soovime pikka iga, mitte vastupidist,“ rääkis ta.

Kristjuhan tõdes, et töötamise iga pikeneb jõudsalt iga-aasta, mis leevendab rahvastiku vananemise probleemi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    09. October 2008, 12:57
    Otsi:

    Ava täpsem otsing