Lang lööb kiirlaenuseadusega võlausaldajate jalad alt

09. oktoober 2008, 19:07

E-õigusesse lisatud dokumentidest selgub,
et justiitsminister Rein Langi eestvõttel sündinud kiirlaenuseaduse eelnõu
pöörab pea peale ka teised lepingulised suhted ning see oligi seaduselooja
eesmärk.

Valitsusse saadetud seaduseelnõule lisatud märkuste nimekirjast on näha, et rahandusministeerium sõdis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) muutmise vastu. "Praegu kavandatava TsÜS muudatuse puhul on tegemist äärmiselt laialt tõlgendatava üldseadusesse kirjutatud sättega, mille vähimalgi määral defineerimine võib tsiviilkäivet takistada ning põhjustada anomaaliaid selliste teenuste pakkumisel," leidis rahandusministeerium.

Ühtlasi muretses ministeerium, kas kiirlaenuandjad peavad iga kord põhjalikult kontrollima laenuvõtja narkosõltuvust või muid asjaolusid, mis lepingu tühiseks kuulutamist võimaldavad.

Justiitsministeerium põhjendas muudatuse läbisurumist: "Tsiviilseadustiku üldosa seadust ei hakata muutma üksnes kiirlaenude mõjustamise eesmärgil, vaid sellega soovitakse vältida tulevikus muudel lepinguliste suhete alusel tekkida võivat sarnast olukorda, kus ühe lepingupoole kohustus on teise lepingupoole kohustusega ebamõistlikult tasakaalust väljas."

"TsÜS muutmise eesmärgiks ei ole reguleerida üksnes laenulepingut, vaid kõiki lepinguliike. Sest ei ole välistatud, et heade kommete vastaselt on ebamõistlikult tasakaalust väljas ka maaklerleping või käsundusleping," jätkas justiitsministeerium tausta avamist.

Seaduseelnõu seletuskiri ütleb, et kui praegu kehtiva sõnastuse kohaselt saab raskete asjaolude ärakasutamisele tugineda üksnes füüsiline isik, siis eelnõust on füüsilise isiku termin nimme välja jäetud. "Sellest tulenevalt saaks tulevikus raskete asjaolude ärakasutamisele tugineda ka juriidiline isik," selgitas justiitsministeerium.

Rahandusministeeriumi hinnangul on ebaselge, mille alusel peaks võlausaldajad edaspidi hindama, kas tegemist on raskete asjaoludega, mille ärakasutamisega kaasneb hiljem tehingu tühistamine. Samuti tekib küsimus, kas füüsilisest isikust äriühingu juhtorgani liige saab uuele ärakasutamise sättele tuginedes vältida seadusest tulenevat juhtorgani liikme vastutust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. October 2008, 14:33
Otsi:

Ava täpsem otsing