Halbadest laenudest pungitav portfell

"Me ei saa teha provisjone sama metoodika põhjal nagu 2000. aastal, kuna portfelli struktuur ja regulatsioon on oluliselt muutunud. 2000. aastal ei olnud me pank ja pangaks saime 2005. aastal.," põhjendab meetodi muutust BIGi juht Targo Raus.

Eesti Panga andmetel ennustas 1990ndate lõpus pankade kokkukukkumist 7protsendine hapude laenude maht. Balti Investeeringute Grupi Pank ületab seda taset kordades, kuna probleemsed viivislaenud moodustavad portfellist juba 31 protsenti.

"Kui pangal moodustavad üle poole aasta viivises olnud laenud omakapitalist 100%, siis pankurile tähendab see praktikas seda, et pank on omakapitali kaotamas ja järelikult tema tegutsemine seiskub. Selline finantsasutus suure tõenäosusega oma tegevust kaua ei saa jätkata," ütleb Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Aivar Rehe. Tõsi, Rehe räägib teooriast ega pea silmas BIGi, kuigi bilansiliselt on Eesti panganduse üks pesamunadest täpselt sellises seisus.

Siiani on BIG ohtralt kõlapinda leidnud peamiselt kõikvõimalike kasvuedetabelite purustamisega. Kasvurekordid jätkuvad, aga nüüd juba laenude hapnemise osas. BIGi laenuporfell kasvas 2005. aasta alguse poolelt miljardilt kolme aastaga kahele miljardile kroonile ja on nüüdseks seiskunud. Metsiku laenuportfelli kasvu tegi pank läbi möödunud aastal, kui tal õnnestus kolme võlakirjaemissiooniga Skandiaavia ja USA investoritelt oma ettevõtmisse 1,3 miljardit krooni lisaraha kaasata.

Laenukasvu pidurdumise järel võttis aga tuurid üles ülikiire viivislaenude kasv, mistõttu ainuüksi selle aasta kuue kuuga kasvas probleemsete laenude maht 400 miljonilt 680 miljonile (osakaal laenuportfellist kasvas 19 protsendilt 31 protsendile). Seega on massilise raha väljajagamise tõttu nüüd juba peaaegu kolmandik laenuportfellist üle kahe kuu viivises.

"Me pole väga riskantseid laene väljastanud, kuigi tarbimislaenude sektor on reeglina riskantsema profiiliga," põhjendab BIGi juhatuse esimees Targo Raus ja lisab, et viivislaenude portfell tõenäoliselt enam väga kiiret kasvu ei näita.

Panga juht kinnitab, et muretsemiseks põhjust ei ole. "Me oleme tõenäoliselt kõige paremini kapitaliseeritud pank Eestis," ütleb Raus, kuigi tõdeb natukese aja pärast, et tegelikult ei saa BIGi teiste Eestis tegutsevate pankadega võrrelda, kuna viivislaenud on osa BIGi ärimudelist.

Mees kinnitab, et BIG teenib nn hapude laenude pealt korraliku tulu, mille tootlikkus on ajalooliselt olnud 20 protsendi juures.

Siinsetel suurpankadel (SEB, Swedbank) on laenu tagasimaksete hilinejaid 1-2 protsenti laenuportfellist võrreldes BIGi 31 protsendiga. Swedbanki Eestist juhitav haru hindab näiteks 90 protsenti üle 60 päeva ületanud viivislaenudest kuluks.

Kui BIG kirjutaks hapud laenud, nagu Swedbank, korstnasse, läheks omakapital negatiivseks ja omanikel tuleks raha ettevõttesse juurde panna või pankrotti minna. BIG aga on laenude tagasisaamisel märksa optimistlikum, kirjutades kuluks 20% üle 90 päeva viivises olnud laenudest. BIGi esimees Raus põhjendab seda tarbimislaenude iseärasusega, kuna tema sõnul võib eraisiku maksevõime ajutiselt väheneda, kuid reaalselt mitte kunagi lõplikult kaduda.

Eesti Pangas peetakse aga väliskapitalil põhinevaid pankade probleemsete laenude mahakirjutamise määra arvutamist arenenumaks.

"Väliskapitalil põhinevad pangad saavad laenude tagasisaamise määra hindamisel kasutada emapanga kogemust ja seega on nende määr arenenum," ütleb probleemsete laenude mahakirjutamise kohta Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juht Jaak Tõrs.

"Eesti kapitali põhinevate pankade statistiline ajalugu ei ole eriti hea," lisab ta. Samas täpsustab ta, et BIG on laenukontorina tegutsenud juba viisteist aastat ja seega on neil mingi kogemus olemas. Siiski pole BIG hapusid laene järjepidevalt ühtemoodi hinnanud.

Panga seis oleks praegu samuti ülikriitiline, kui BIG poleks 2005. aastal hapude laenude allahindamise metoodikat kardinaalselt muutnud. Selle ajani oli BIG konservatiivne ja kandis täielikult kulusse kõik üle 60 päeva hapuks läinud laenud. Võrdluseks, sel ajal sissetuleku tagatiselt laene sisuliselt ei antud.

Keskpanga sõnul on probleemsete laenude maht töötanud minevikus hea indikaatorina laenukahjumite hindamisel.

Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrsi sõnul peab iga pank suutma ise hinnata, kui palju tal viivislaene võiks tagasi saada.

1990ndate lõpus, kui pankadel oli raskusi, töötas üle 60päevaste viivislaenude maht hea indikaatorina näitamaks laenukahjumite suurenemist.

Jah. Meie arvutame konservatiivselt, et mis juhtuks pankade kapitaliseeritusega, kui kõik viivislaenud maha kanda. Praegu on viivislaenude kogumaht laenukapitalist 2,2 protsenti, mis on kaugel panganduse üldisest pankrotiohust. Võrreldavaks perioodiks on 1998. aastal, kui üle viivislaenude määr oli kusagil 6-7 protsenti.

Erinevatel tekkisid raskused. Otseselt keegi 1990ndate lõpus viletsa portfelli tõttu raskustesse ei sattunud.

Pigem tekkisid kaasnähtused. Kui halbade laenude osakaal on suur, nõrgendab see põhiliselt kapitali, ja kui tehakse ka muid valesid otsuseid, siis tekivad raskused.

Jah. Seetõttu meie rõhutamegi, et kapital peab olema tugev. Kui kapital on tugev, siis on hästi.

Meie vaatame pangandust tervikuna. Pangati on see näitaja erinev ja oleneb sellest, kui palju viivises olevatest laenudest tagasi saadakse.

Viimast arvutab pank ise ja seda hindab finantsinspektsioon.

Tegelikult saadakse suur osa laenu tagasi. Küsimus on selles, kui palju see kõik aega võtab.

BIGi tegevjuht kardab kõige enam Eesti majanduse täielikku krahhi.

Panga tegevjuhi Targo Rausi sõnul tähendaks panga jaoks suurimat riski suur töötute armee.

See, kui Eesti majandust tabaks fataalne krahh, kus paarkümmend protsenti inimestest jääksid töötuks.

Jah, tarbimislaenude puhul küll. Summa summarum näitab viivises olev laenuportfell väga head tootlust, kuigi see jääb alla viivises mitteolevatele laenudele.

Need probleemid, mis on Saksamaal, Hollandis, Inglismaal ja mujal, on eelkõige seotud Ameerika väärtpaberitega. Nüüdseks me ei tea, et ükski tarbimislaenudele keskenduv finantsasutus oleks raskustesse sattunud. Kuna me tegutseme lokaalsel turul, siis me selliseid probleeme ei näe.

Heaks, sest Eesti õiguskeskkond on järjest tõhusam. Samas arvestades kohtu ja täitestruktuuride suurenevat koormust, prognoosime, et laenude tagasinõudmise periood venib veidi pikemaks.

26aastane reformierakondlasest tartlanna Karmen võttis paar aastat tagasi BIGist 30 000 krooni laenu ja teenib praegu sandikopikaid, kuna palk läheb lõviosas BIGile.

Karmen on vaid üks näide "Eesti tulevikust", kes on võlaringi aheldatud. Võlakeerisesse sattunud neiu sõnul peaks pank olema laenu andmisel tunduvalt karmikäelisem.

Liiga kergelt sain. Ma sel ajal tööl veel ei käinud ja sain laenu käendaja alusel. Samas ei saa ma aru, miks väljastatakse laenu inimesele, kes ei tööta? See viib selleni, et inimesed laenavad end lõhki.

Minagi langesin noore lollina reklaami ohvriks. Hakkasin alles elu nägema, aga lendasin sellega kohe orki. Nüüd ma olen selle kapsalehe otsas, kus mult nõutakse tööandja kaudu meeletuid summasid.

Jah. See peaks olema kontrollitum. Inimesed panevadki endale nöörid kaela ju sellepärast, et nad ei jõua enam tagasi maksta. Inimene vaatab, et tal on nii suured kohustused ja küsib endalt, milleks seda vaja on. BIGi reklaamikampaania peaks olema "kiirem tee rahani" asemel "kiirem tee pankrotini".

Täpselt sama on ka nende SMS-laenudega. Õnneks ei kasva summad seal nii suureks, kuna raha nõutakse kohe välja. See tõmbabki meie majanduse kriisi, kuna inimesed jäävad järjest võlgu ja see kasvab lõpuks nii suureks, et seda on võimatu tagasi maksta. Paljud inimesed langevad selle ohvriks, et kui nii kergelt raha saab võtta, siis nad võtavad ka.

Ei, see on puudulik info. Võtsin laenu kolm aastat tagasi ja intressidega koos kasvas summa meeletuks.

Ma küsisin ka advokaadilt nõu, kes ütles, et midagi pole päästa. Ma oleksin pidanud kohtusse enda õigust kaitsma minema, et kaubelda intressi alla.

Neil on kasulikum ära oodata kohtuotsus, mis tavaliselt jõustub kuni kaks aastat pärast laenulepingu lõpetamist, sest selleks ajaks on intress tõusnud iga päeva pealt, kui raha on maksmata. Tavainimene ei julge ilma advokaadita end kohtusse kaitsma minna. Kui sa saad normaalse töö peale, siis sinu palk nõutakse firma kaudu välja.

Töötaval inimesel ei jää muud üle. Palk peetakse automaatselt kinni. Sellest jääb alles elamisraha 4300 krooni pluss 1200 krooni lapse pealt. Ülejäänud võetakse lihtsalt ära.

Oma väiksuse tõttu võib tõesti BIGi pidada riskantsemaks kui suurpanku SEB või Swedbank.

Kõige suuremaks mureallikaks kõikide pankade puhul on antud hetkel likviidsus. Kuna suurema osa BIGi kohustuste täitmise aeg saabub enam kui kahe aasta pärast, siis lähiperspektiivis BIGi pärast muretsemiseks olulist põhjust ei ole.

Kõige olulisem ongi BIGi puhul jälgida, kas ja kuidas refinantseeritakse 2011. aastast tekkima hakkavad suuremad kohutused võlakirjainvestorite ees. Kui ka selleks ajaks ei ole viivislaenude olukord paranenud või on veelgi halvenenud, on võlakirjade refinantseerimine kahtlemata keerulisem ning kallim.

Mis puudutab BIGi riskantsust, siis kahtlemata on nende risk kõrgem kui Skandinaavia pankadel, seda näitavad ka nende hoiuste intressid. Kuid tasub ka lisada, et kui ka Eestis muutuvad hoiused üsna pea 100% tagatuks, siis võiks BIG olla sellest üks suuremaid võitjaid.

BIGi puhul on viivislaenude osakaalu tõus kahtlemata murekoht. Kuid see ei tohiks olla üllatuseks, majanduskeskkonna jahtumisel on tundlikumad just BIGi-sugused laenajad. Edasise suhtes on väga oluline, kui edukalt nad oma laenuportfelli juhivad ning võlgnikelt raha kätte saavad.

BIGi kapitaliseeritus on praegu üsna korralik, päris olulist rolli mängib siin ka see, et nad suutsid väga õigel ajal Skandinaavia võlakirjaturult raha võtta. Selle võlakirjaprogrammi (maht minu andmetel 82,7 mln eurot) lõpptähtaeg alles aastal 2011 ning annab neile paindlikkust praegustes oludes opereerimisel.