Laenupoliitika takistab euroraha kulutamist

Artikkel

- Uudised
- Liis Kängsepp
- 9. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laenupoliitika takistab euroraha kulutamist
Septembri keskpaigas hakkas EAS vastu võtma rahataotlusi tööstusettevõtete ümberseadistamiseks ja tehnoloogiate uuendamiseks. Projekte võetakse vastu oktoobri lõpuni. Siiani pole esitatud ühtegi lõplikku projekti ning EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ei välista, et tänavu jääb ettevõtjate huvi tootmise kaasajastamiseks mõeldud toetuste vastu pelgalt huviks.
Asi on selles, et esmalt peab ettevõte investeerima ning alles seejärel saab raha kätte.
"Kui fondist saabub positiivne vastus, on ka laenu saamine pangast kergem," nõustus EASi Ida-Virumaa osakonna juhataja Pille Sööt."Kui pank ei anna laenu, ei tasu arvestada ka eurorahaga."
Lisaks sellele on kujunenud olukorras KredExi riigitagatis liiga kallis - 1,5 kuni 3 protsenti projekti maksumusest, mis vähendab euroraha kasulikkust.
SEB jaepanganduse juhi Riho Undi sõnul teeb pank praegu aktiivset koostööd tööstusettevõtetega, kes valmistuvad taotlema EASi tööstustehnoloogia toetust.
"Üksi EASi positiivne otsus ei ole panga jaoks piisav tagatis. Alati peab arvestama ka riskiga, et projekti ei viida ellu nõutud tingimustel ning toetus ei laeku või laekub osaliselt," sõnas Unt.
Nordea korporatiivpanganduse juhi kohusetäitja Peter S. Treialti sõnul jätkab pank endise laenupoliitikaga ning seda pole muudetud.
"Laenuandmisel hindame ettevõtte rahavoogu, juhtkonda ning turu üldist olukorda," selgitas Treialt. "Eurotoetuste andmine ei ole laenu andmisel ainsaks argumendiks, kuid kindlasti on see toetav asjaolu, mis parandab ettevõtte finantsnäitajaid ning võimekust hakkama saada," lisas ta.
"Eurotoetusega laenutaotlejate hulk suurenenud pole ning üldiselt on see arv üsna väike, kuna Eesti eurotoetuste programmidele vastavalt saavad ettevõtted investeeringuteks piiratud summades toetust," ütles Treialt. "Peamiselt on eurotoetustega laenutaotlejate tegevusalaks põllumajandussektor."
Kanarbiku talu omanik Ants Pak käivitas 1. oktoobril uue tetrapakendiliini mahlade ja smuutide villimiseks. Pakenditele uue köitva ilme andmiseks ostis Pak SEB-lt saadud laenuga ka etiketiliini trükiplaadid. Nüüd peab ta plaani EASilt toetust taotleda.
"Villimisliin on üleval ja töötab, oma raha eest soetasime. Eks näe, kas saame toetust, ega nad maameestele taha anda."
ASi Favor juhatuse liige Merle Okermann tõdes, et uuris EASi määruste jaotamise põhimõtteid üksikasjalikult ja mõistis, et need on kokku pannud küllaltki ettevõtjavaenulikult.
"Eesti ettevõtetel ei ole nii palju vaba raha, et soetada omavahenditest põhivara ja siis taotleda EASi toetust. Tehnoloogia soetamisel pangalaenuga ei saa EASi toetust taotleda. Järelikult on toetus mõeldud vaid suurte välisettevõtete filiaalidele," ütles ta.
Okermann pidas kummaliseks, et samaaegselt heidetakse Eesti ettevõtjatele ette, et nad ei oska ELi raha ei taotleda ega kasuta pakutud võimalusi ära. "Asi on seadustes, teatud ringkonnad võiksid selle üle vaadata ja sobitada meie turutingimustega," lisas Okermann.
Hetkel kuum