Nädal Annika Matsoni pilgu läbi

Annika Matson 10. oktoober 2008, 00:00

Põhjus pole mitte peene sõjatehnika ületootmine, vaid üle oma võimete elamine. Üleilmsed finantsturud on viimase kuu-paari jooksul näinud suurimat finantskriisi Teisest maailmasõjast saati.

Aasta algusest on USA väärikaim börsiindeks Dow Jones, tehnoloogiaaktsiate indeks Nasdaq ja laiapõhjaline S&P kaotanud kolmandiku oma väärtusest. Vene börsiindeksi RTS väärtusest on maha kirjutatud 63%.

Alguse sai see kõik Ameerikast, kus paljud on harjunud suurema pingutuseta hüvesid saama ehk arutult palju laenama. Täissöönud pankurite päästmiseks lasti käiku minu jaoks hoomamatu 700 miljardit USA dollarit maksumaksja raha.

Huvitav, et tavalised ameeriklased seepeale üleriigilist streiki ei korraldanud, sest varem olid samad pankurid lihtsatelt inimestelt pankades teenustasusid koorinud.

Üheksanda lainena on Ameerika hädad jõudnud ka Euroopasse ning nii ka Eesti majandusse. Möödunud pühapäeval kogunes Saksa valitsus kriisiistungile, kui hätta sattus riigi üks suuremaid kinnisvaralaenu andjaid Hypo Real Estate.

Üks asi on ka hea nende kriiside juures. Nimelt see, et valitsused on sunnitud tegutsema ülikiirelt. Nii tuli seda teha ka Saksamaa liidukantsleril Angela Merkelil, et lahendus oleks veel leitud enne Saksamaa börside avanemist esmaspäeva hommikul. Lahenduse ta ka kiiresti leidis, aga börsid reageerisid igaks juhuks ikkagi langusega.

Pangad müüvad ju usaldust ja kui sinna väiksemgi mõra tekib, võivad hoiustajad raha välja võtta. Siit edasi kerkis päevakorrale teema, et riigid peaksid tagama inimeste hoiused. Pika hambaga olid valitsused valmis seda tegema.

Kui Äripäeva ajakirjanik küsis Ivari Padari juhitavast rahandusministeeriumist hoiuste tagamise kohta, sai ta vastuseks, et Eestis tegutsevad pangad on kasumis ja miks peaks riik hakkama hoiuse tagamise piirsummat tõstma. Juba järgmisel päeval oli Padar sunnitud sõnu sööma ja teatama piirsumma tõstmisest, sest nii otsustasid ELi rahandusministrid Luksemburgis.

Padar teatas, et varasema piirsumma 20 000 euro (312 932 krooni) asemel tagatakse nüüd 50 000 euro (782 330 krooni) ulatuses hoiuseid ühe krediidiasutuse kohta. Küsimus oli, kas riik ei hinnanud riske piisavalt kõrgelt või ei olnud valmis võtma suuremat vastutust.

Jäi mulje, et siin riigis ei tea parem käsi, mida vasak teeb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:46
Otsi:

Ava täpsem otsing