Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nõrgim lüli Eesti pangandusturul
Aasta tagasi kirjutasime Äripäeva juhtkirjas, et Balti Investeeringute Grupi Panga (BIG) värsked majandustulemused näitavad ohutuld. Aastaga on Eesti noorima panga riskid suurenenud ja BIG on praegu Eesti pangandusturu nõrgim lüli.
BIG oli pank, mis säras buumiaastatel, sest sellest rahamajast oli võimalik saada kiiresti laenu. BIG täitis omamoodi viimase laenuandja rolli - kui sul polnud piisavat tagatist kinnisvara näol või ei olnud regulaarset sissetulekut, et mõnest suuremast Eesti jaepangast laenu saada, siis tasus minna BIGi ja raha tuli.
Muidugi pidi sellise võimaluse eest maksma kõrgemat intressi, aga senikaua, kuni tööpuudus oli madal ja sissetulekud kasvasid, ei olnud see BIGi klientidele probleem.
Nüüd on olukord muutunud ja kunagised edutegurid on valusalt pöördunud BIGi enda vastu. Halbade laenude osakaal on hirmutavalt suur. Hirmuäratavalt just teiste pankadega võrreldes. Arvestades aga Eesti majanduses toimuvat, võib ennustada, et halbade laenude kasv jätkub.
BIGi kliendid on ka majanduslanguse osas haavatumad, võrreldes suurte pankade klientidega, sest nad olid tavapärastele jaepankadele liiga riskantsed.
Võib väita, et BIGi ei saa võrrelda teiste pankadega, sest nende laenuportfell ongi riskantsem ja seetõttu on suurem probleemsete laenude hulk. Kuna tarbimislaenude intress on kõrge, siis tähendab see, et BIG teenib tagasimaksmata laenude pealt korraliku tulu. Kolmas argument BIGi kaitseks on seotud sellega, et tegemist on pangaga, mille tegevust jälgib finantsinspektsioon.
BIGi juht Targo Raus väidab, et inimeste makseraskused on enamasti ajutised. Seetõttu pole õige viivislaenude suurest mahust teha automaatselt järeldust, et need laenud tuleb kõik korstnasse kirjutada. Osa laekub tagasi, aga vahepeal teenib pank kopsaka intressitulu.
Tuleb arvestada, et BIGi võlausaldajatel on käendajad ning kui laenuvõtjal tekib probleeme, siis suunab BIG oma pilgu käendaja rahakoti või vara suunas.
Need vastuargumendid on kõik küll õiged, aga võivad majandussurutise ajal pakkuda nõrka lohutust, sest kui halbade laenude maht jätkuvalt kasvab ja laenuraha kättesaamine muutub keerulisemaks, siis võivad BIGil tekkida likviidsusprobleemid ning tal on raske enda kohustusi katta.
Kogu loo juures on aga ka üks positiivne moment. Nimelt lubab valitsus hakata tagama Eesti pankades olevaid hoiuseid 780 000 krooni ulatuses. Seega võivad hoiustajad rahalikuks jääda, BIGi pandud rahast nad ilma ei jää. Murelikum tasub olla BIGi võlakirja omanikel, kelle hulgas on palju Rootsi pensionäre, aga ka Eesti pensionifonde.
Autor: ÄP