Põnev Bukarest ja igav Sofia

Rumeenia pealinn Bukarest on põnev, seda iseloomustavad poolkõrged, halvas seisukorras, hallika tooniga majad ning kaablitrassidega läbipõimunud tänavad, mis on pidevalt umbes kõnniteedele pargitud ja sõiduteel pideva rivina liikuvatest autodest.

Vanalinnale oleks nagu pomm alla pandud. Teed on üles küntud ja kohati laudteedega kaetud. 19. sajandist pärit majad, mis Rumeenia kommunistliku diktaatori Nicolae Ceausescu ajal riigi migratsioonipoliitika tõttu mustlastele anti, on enamalt jaolt lagastatud ja lõhutud. Samas tegutsevad siin kohvikud, restoranid ja poekesed.

"Viie aasta pärast on siin kõik teistmoodi," räägib riidekaupmees Bogdan, oodates aega, kui vanalinna renoveerimine on lõpule viidud. Seepärast Bogdan enda sõnul siia poepinna rentis, kuna näeb vanalinnas äri ajamises suurt perspektiivi, isegi kui praegu ümbritsev keskkond tänavalt inimesi poodi ei meelita.

Kohtasime tänaval kerjavaid inimesi pidevalt. Nii istus maas, pea norus, üks õige vana kerjusetädike, kuid nähes meid teda pildistamas, tõstis pea ja lehvitas naeratades. Äripäeva fotograaf Andres nendib, et siin veel kohtab inimest, kes ennast heal meelel pildistada laseb. Või teine tore sell, õhtupimeduses tänaval raamatuid müüv endine luuletaja Dan Andrei Megura.

Veidi vindine kirjamees istutab end pikemalt palumata oma raamatukasti peale ja laseb uhkusega pildistada. Bulgaaria pealinn Sofia on juba veidi teine tera - linn jätab Bukaresti närvilisest tänavapildist erinevalt palju rahulikuma mulje, sest linn on väiksem, aga ka inimesi ja autosid tundub selle linna jaoks oluliselt vähem olevat. Majad kesklinnas on pigem ühtlaselt korras.

Samas erinesid nelja tärniga hotell Bukarestis ja nelja tärniga hotell Sofias teineteisest nagu öö ja päev. Kui Bukaresti hotellis sõin silmadega hommikusöögiks peaaegu kõike, siis Sofia hotellis ei suutnud toidulaual pea midagi vaadata. Kuigi ka hinnaklass oli Bukarestis veidi kõrgem kui Sofias.

Bulgaarlased ise ütlevad, et neil on Euroopa kõige odavam takso. Me ei jõudnud Sofia lennujaamast väljagi saada, kui parv taksojuhte meid kui rikkaid lääne turiste piiramas oli. Lõpuks lõime ühe bulgaarlase soovitusel 15 kohaliku raha (ligi 120 krooni) peale käed, mis lõpuks osutus 13,5kilomeetrise sõidu eest ka ülemakstuks, nagu taksomeeter näitas. Nike galerii töötaja Dimitri käest kuulsime, et tegelikult on neil elu ikka väga raske - palgad armetult väikesed, aga elu kallis. "Laenu korteriostuks küll võtta ei jaksa," kurtis elupõline kunstnik. Sama kinnitas ka Rumeenia välisministeeriumis töötav Alexandrina.

Küsimuse peale, mis on keskmine palk, vastasid nii rumeenlased kui ka bulgaarlased, kus keskmine palk on vastavalt pea kaks ja üle kolme korra väiksem kui Eestis, et ega siis ametlikust palgast ära elata.

Ikka osa saadakse ümbrikus. Ka ettevõtjad tunnistasid, et see on laialt levinud.

Autor: Virge Lahe