Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tähtteosed Bergeni sümfoonikutelt
Eesti publikule toob Bergeni Sümfooniaorkester populaarse kava alates Norra muusika tähtteosest, esimese maailmakuulsaks saanud norra helilooja Edvard Griegi "Peer Gynti" süidist.
Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist. Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Tallinnas esitab orkester esimese süidi ("Hommikumeeleolu", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis").
Kavas on ka saksa romantiku Felix Mendelssohn Bartholdy viimane suurteos -viiulikontsert e-moll, mille Mendelssohn kirjutas oma sõbrale, silmapaistvale saksa viiuldajale Ferdinand Davidile, kelle soleerimisel tuli teos esiettekandele 13. märtsil 1845 Leipzigis. Leipzigi Gewandhaus-orkestrit juhatas taani helilooja Niels Gade. Publik võttis viiulikontserdi vastu suurte ovatsioonidega ja jätkuv menu on saatnud teost siiani, kinnistades selle viiuldajate püsirepertuaari.
Tallinnas soleerib Bergeni Sümfooniaorkestri ees Taanis sündinud poola-iisraeli päritoluga viiuldaja Nikolaj Znaider.
Kontserdi teises pooles on kavas Igor Stravinski süit balletist "Petruška". Novaatorlik ballett vaimustas 1911. aastal Pariisi publikut ning helilooja tegi selle muusikast orkestrisüidi kontsertettekannete tarvis.
Helilooja on teose kohta kirjutanud: "Mul mõlkus meeles selgesti tajutav pilt ühest nukust, kes elustub ja paneb orkestri kannatuse proovile kuratlike arpedžode kaskaadiga. Orkester vastab omalt poolt ähvardavate trompetihuigetega. Lõpptulemuseks on kohutav lärm, mis jõuab oma haripunkti ja lõpeb vaese nuku kurva ja kaebleva kokkuvarisemisega."
Bergeni Sümfooniaorkester loodi 1765. aastal. Aastatel 1880-1882 seisis kunstilise juhina orkestri ees helilooja Edvard Grieg.
Orkestri praegune kõrge tase on kujunenud tänu Harald Heidele ja Karten Andersenile, kes olid orkestri kunstilised juhid vastavalt 1908-1948 ja 1964-1985.
Peadirigentideks on olnud teiste seas Aldo Ceccato, Dmitri Kitajenko ja Simone Young. Praegune peadirigent ameeriklane Andrew Litton on ses ametis olnud alates aastast 2003.
Viimastel aastatel on Bergeni Sümfooniaorkester esinenud sellistes saalides nagu Concertgebouw, Royal Albert Hall, Musikverein ja Konzerthaus (Viin) ning Carnegie Hall (New York).
2007. aastal tunnustas Suurbritannia Griegi Ühing orkestrit eriauhinnaga kõigi Edvard Griegi orkestriteoste salvestamise eest. 2008 saadi nn Norra Grammy ehk Spellemannsprisen Prokofjevi "Romeo ja Julia" süidi esituse eest.
Autor: Kersti Inno